ERR Ukrainas: kas talv toob uue põgenikelaine?
Donbassis Bahmuti ja Severodonetski rindejoonel käivad rasked suurtükkide ja maavägede lahingud ning Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu ründamist droonidega. "Välisilm" uuris, kas see võiks tähendada uut põgenikelainet.
Talv ja külmad ilmad on tekitanud mure, et Ukrainast võib Euroopa poole teele asuda taaskord suurem põgenikelaine. Esialgu sellest näiteks Poola piiril Ukrainaga märke pole.
Sõja algul oli Hrebenne piiripunktis tohutu põgenikemass, nüüd pole seal kedagi. On vaid veoautode järekorrad.
Pigem on inimesed hakanud Ukrainasse tagasi minema. Ka piirkondadesse, kus pole üldse lihtne.
"Viimasel ajal on linnas väga rahulik, inimesed on hakanud siia tagasi pöörduma, linn ärkab ellu," sõnas Harkivi elanik Julia.
"Praegu tuleb inimesi rohkem tagasi Harkivisse, vaatamata kõigele. Neil on hirm, kuid sellest hoolimata tulevad nad tagasi," ütles Harkivis elav Sergei.
Ja on inimesi, kes põhimõtteliselt ei lahku, näiteks Lvivi vastsündinute intensiivravi osakonna töötajad.
"Mitte keegi minu üksusest, ükski arst – kõik õed, kõik jäid siia –, mitte keegi pole põgenenud, ka väga raskel ajal mitte, sest inimestel on meid vaja. Meie patsiendid vajavad meid. Kõik inimesed ei saa maalt põgeneda. See pole võimalik ja see ei ole õige," rääkis Lvivi haigla vastsündinute intensiivravi osakonna juht Zoriana Salabai.
Inimesed kohanevad raskustega, sest siht on silme ees.
"Kõige tähtsam on uskuda meie sõduritesse, meie relvajõududesse. Ma veelkord kordan, meil saab kõik korda, ma tean seda. Ma ise olen aitajate seas, ma mingeid raskusi ei tunne," ütles Kiievi elanik Anja.
Küsimus number üks on elekter, mida ilmselgelt ei jätku piisavalt kusagil riigis. Iga oblast on kokkuhoiu lahendanud omal moel. Harkivis näiteks on linn jaotatud sektoriteks ja voolu antakse kindlatel kellaaegadel, Sumõ oblastis istuvad inimesed 24 tundi elektrita ja saavad seda siis kuus tundi. Ööpäevaringselt ei saa elektrit ka Lääne-Ukrainas. Kiievis on eelkõige probleemiks kõrgemad majad, kus kõik süsteemid on rajatud elektrile.
Ukrainas viibiv ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel rääkis "Välisilmas", et näiteks kogu Harkivi linn on pime, kuid elektrit pole väga paljudes paikades. Inimesed sellest tema kinnitusel end heidutada ei lase.
"Oleme reisinud läänest itta ja praktiliselt kõik linnad on Ukrainas enam-vähem pimedad. See on suur probleem, et elektrit, valgust, soojust ei jätku. Aga hämmastav on see, et ma isiklikult ei ole kuulnud ühegi inimese suust vihaseid etteheiteid võimudele. On küll räägitud, et kui asjad oleks kohaliku omavalitsuse tasemel teistmoodi aetud. Aga uskumatu, et inimesed on säilitanud oma vapruse neis tingimustes," rääkis Kannel.
Ta lisas, et Ukraina valitsus siiski evakueerib rindepiirkonnast inimesi Kiievisse.
Ukrainas leitakse, et Venemaa peab lagunema, sest on ainuke kindel garantii, et Ukraina saab rahus edasi areneda. Kuid mõeldakse ka karmimatele võimalustele.
"Teine stsenaarium on see, et valmistutakse elama nii, et omatakse teadmisi taktikalisest meditsiinist, ehitatakse pommivarjendeid koolidele ja õpitakse elama sõjas. Nii nagu Iisraelis. Aga Iisraelil on oma stsenaarium, meil on oma ajalugu. Aga kolmas, kõige hullem, see, mida kõige enam kardetakse, on Afganistani variant, et maad kui sellist enam polegi. Aga ma ei usu, et Ukrainaga nii läheb," arutles Kiievis elav disainer Roman Martsišin.
Kiiret sõja lõppu ei usu keegi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"