Liive: Eestis võiks tiputundidel elektri tarbimisest loobumise eest maksma hakata
Energiaettevõtja ja endine Eesti Energia juhatuse Sandor Liive ütles, et Eestis võiks sarnaselt Ühendkuningriigiga hakata inimestele tiputundidel elektri mittetarbimise eest maksma.
Liive selgitas esmaspäeval "Vikerhommikus", et ööpäevane elektritarbimine on nagu kahe küüruga kaamel, kus hommikul ja õhtul on tarbimine suurem kui muul ajal ning eriti väike öösel.
"Ühendkuningriigis on aga süsteem, et kui tiputunnil on elektrit puudu, siis makstakse inimestele raha, et nad elektrit ei tarbiks. Makstakse raha kolm naela tarbimata kilovatt-tunni eest. Meil on täna näiteks universaalteenus 20 sendi kilovatt-tunni juures. Kui seda (elektri tiputundidel mittetarbimist - toim) ka meil kompenseerida, siis saaksime tarbimisgraafiku ühtlasemaks," rääkis Liive.
Kommenteerides Soome Olkiluoto 3. tuumareaktori mitte tööle hakkamist ja probleeme meie Auvere jaamaga, märkis Liive, et tema seda nii traagiliselt ei vaata. Ta põhjendas, et pärast seda, kui Balti riigid ja Soome loobusid odava Vene elektri sisseostmisest, on meie piirkonnas 2500 megavati tootmisvõimsuse jagu elektrit turult kadunud ja seetõttu pööratakse teistele siinsetele elektritootmisvõimsustele varasemast rohkem tähelepanu.
"On selline olukord, kus ükskõik, mida elektrijaamade kohta öeldakse, tehakse sellest kohe uudis. Aga kui vaadata numbreid ja fakte, siis ega elektrijaamade rikkelisus piirkonnas pole suurem. Me märkame seda lihtsalt varasemast rohkem. Kus midagi siin piirkonnas on drastiliselt muutunud, siis selleks on elektri hind. Elektri hind on kallis tipphetkedel, sest gaasi hind on väga kallis," selgitas Liive.
Liive kommenteeris ka Eleringi hiljutist varustuskindluse raportit, kus märgiti, et juba 2027. aastaks võib turg jälle selliselt pöörduda, et Eesti põlevkivielektrijaamad ei ole enam elektriturul konkurentsivõimelised. Liive ütles, et energeetikas on vaja eeskätt tegu ehk selleks, et meil oleks 2027. aastaks piisavalt taastuvenergiat, on viimane aeg tegutseda.
"Kui me räägime meretuulepargist, siis meretuulepargi vundamendi konstruktsioonid peaks olema varsti tellitud. Et midagi saada püsti viie aasta pärast, peab tegema praktilisi tegevusi. Mitte ainult planeeringuid, vaid keegi investor peab hakkama tellima. Meretuulepargi jaoks on vaja ka spetsiaalseid laevu. Need tuleb tellida ja nende eest maksta. Selleks, et mõni tootmisvõimsus püsti saada, tuleb teha juba praegu praktilisi tegevusi," rõhutas Liive.
Toimetaja: Urmet Kook