Elektrilevi andmetel puudus teisipäeval kella 11 seisuga vool veel 2800 Saaremaa majapidamisel.

Hiiumaal oli varahommikuse seisuga kaheksa katkestust ning ilma elektrita 539 tarbijat. Harjumaal oli seitsme katkestuse tõttu elektrita 557 ning Lääne-Virumaal kümne katkestuse tõttu 140 tarbijat.

Elektrikatkestuste laine vallandas ööl vastu laupäeva Lääne-Eestis alanud suur lumesadu ning vahepeal parandatud riketele tõi lisa esmaspäeval üle Eesti käinud lumetorm.

Esmaspäeva õhtul oli Elektrilevi teatel Saaremaal elektrita umbes 3600 klienti ja Mandri-Eestis umbes 2000. Päeva jooksul tõi ettevõte elektri tagasi Saaremaal umbes 2000 kliendile. Tööd jätkuvad koostöös Saaremaa kriisikomisjoni, päästeameti, merepääste ja vabatahtlikega veelgi suuremate jõududega.

Elektrilevi teatas hommikul, et saadab Saaremaale järjest juurde elektrigeneraatoreid ning nende paigutuse määrab Elektrilevi koos Saaremaa kriisikomisjoniga.

Elektrilevi: suurem osa saab saartel voolu tagasi hiljemalt kolmapäeval

Saaremaale ja Hiiumaale saatis Elektrilevi ka uusi rikkebrigaade. Praegu töötab Saaremaal ööpäev ringi 29 brigaadi ja otsitakse veel lisameeskondi. Ka Hiiumaale liikusid rikkeid likvideerima lisajõud.

Elektrilevi rikkebrigaadid püüavad saartel suurema osa elektrikatkestustest kolmapäeva õhtuks likvideerida ning mandril juba teisipäeva jooksul voolu tagasi tuua, aga mõnede elektriliinide remont või kesta nädala lõpuni, ütles ettevõtte juht Mihkel Härm.

Härm rääkis teisipäeval "Terevisioonis", et üle Eesti on praegu tööl 50-60 rikkebrigaadi, neist pooled saartel. Saaremaal ja Hiiumaal on praegu rohkem brigaade liine remontimas kui kunagi varem on olnud, rõhutas ta.

"Mandriosas loodame teisipäeva õhtuks peaaegu kõik rikked likvideerida. Saarte kohta saan öelda, et suurem hulk rikkeid saab tänase-homse jooksul tehtud, aga osa jääb kuni nädala lõpuni," ütles Elektrilevi juht. Ta selgitas, et igale poole rikkebrigaade ei jätku ning seetõttu valitakse tööd selle järgi, kus elekter on juba kauem ära olnud – näiteks on kohti, kus varustus katkes juba kolmapäeval-neljapäeval.

"Siis võtame fookusesse need liinid, mille taga on kortermajad, veepumplad ja reoveepuhastid. Üksikud metsatalud jäävad kahjuks viimasteks," lisas Härm.

Ta ütles, et tahaks ka saartele paremaid lubadusi anda, aga kuna on pidanud varasematest lubadustest taganema, siis ei taha ülemäära optimistlik olla.

Rääkides, mis on peamine katkestuste põhjus, tõi Härm välja ööl vastu laupäeva saartel sadama hakanud jäävihma. See tekitas liinidel jääkihi, mis lõhkusid liine korraga kümnetes kohtades, lisaks kukkusid puud peale. Parandustöid raskendab ka see, et kohati on lumi meestele rinnuni, lisas ta.

Küsimusele, kas liinide koridorid metsades olid puhtad, tõdes Härm, et hooldus oleks võinud paremini teha, aga algpõhjus on katkestusele see, et liinide kaitsevööndi praeguse laiusega ulatuvad puud ikkagi liinidele kukkuma.

Tema sõnul kulutab Elektrilevi aastas hooldusele ja remondile paarkümmend miljonit eurot, sellest võsa eemaldamisele kolm-neli miljonit. "Kindlasti võiks see summa suurem olla," ütles Härm.

Vastates Saaremaa vallavanema kriitikale, tunnistas Härm, et Elektrilevi esimene ohuhinnang oli natukene positiivsem. "Koha peal selgus, et üks rike võib tähendada ka 27 kohta, kus liini tuleb parandada. Laupäeval tegime ohuhinnangu ümber ja tänaseks kriisihinnang tõstetud kõrgeimale võimalikule tasemele ja seetõttu seal ka tööl nüüd rekordarv brigaade," rääkis ta.

Tulevikus võiks Elektrilevi suuta koostada paremaid ohuhinnanguid ja kasvõi üle reageerida, et suuta rikkeid kiiremini likvideerida, märkis Härm.