Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas teisipäeval avalikul kohtuistungil riigiprokuratuuri taotlust trahvida Eesti Ekspressi, kuna ajaleht kirjutas Swedbanki rahapesu kriminaalasjast, kuigi riigiprokuratuuri sõnul selleks nad luba ei andnud.

Kolmapäevasel 2,5 tundi kestnud istungil oli riigikohtunikel enim küsimusi prokuratuurile.

"Kindlasti on väga oluline teema, võib-olla isegi kõige olulisem teema, et millistel tingimustel võib kedagi trahvida kohtueelse menetluse andmete avaldamise eest. Kas piisav on see, et prokuratuur ei ole avaldamiseks luba andnud või tuleb täiendavalt kaaluda ka seda andmete avaldamise keelu sisulist põhjendatust," rääkis riigikohtunik Juhan Sarv.

Istungil tõdes Sarv, et Euroopa Inimõiguste Kohtus on sarnaseid juhtumeid läbi käinud mitmeid ning nendes on rõhutatud trahvimise detailse põhjendatuse vajadust.

Harju maakohus määras 14. aprillil Eesti Ekspressi ajakirjanikele Sulev Vedlerile, Tarmo Vahterile ja AS-le Ekspress Meedia igaühele 1000 eurot trahvi selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. Prokuratuur ei olnud varem avalikkusega seda infot jaganud ning prokuratuuri artikli ilmumisest ei teavitatud.

Ringkonnakohus tühistas Eesti Ekspressi ja kahe ajakirjaniku rahatrahvid, mille peale esitas riigiprokuratuur riigikohtule taotluse tühistada ringkonnakohtu määrus.

Ringkonnakohus leidis samas oma määruses, et ajakirjanikke ja meediaväljaandeid saab trahvida, kuid on vaja näidata, et andmete avaldamine kahjustas menetlust. Seda aga ei suutnud prokuratuur ringkonnakohtu hinnangul näidata.

Ekspressi advokaat Oliver Nääs ütles kolmapäeval kohtus, et nende jaoks pole veenvalt põhjendatud, et artikli avaldamisega sai kahjustatud kohtueelset menetlust. "Ma ei ole siiani menetluses kuulnud ühtegi konkreetset, faktidel põhinevat väidet, et kriminaalmenetluse huvid oleks saanud kahjustatud," ütles ta.

Nääs lisas, et lisaks peaks selgeks tegema, kes kellele millist infot avaldas. "Pole tuvastatud, kelle kaudu lekkis teave ja kes sellest teadlikud olid. Ringkonnakohus märkis, et prokuratuur on selle küsimuse tähelepanuta jätnud ja sellele peaks meie hinnangul tähelepanu pöörama," lausus ta.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et prokuratuuri hinnangul piisab ka ohust, mida ei saa detailselt avada ehk otsest ohtu menetlusele ei peagi olema. Perni sõnul tuli antud juhul reageerida preventiivsel eesmärgil, et tagada tulevikus teiste menetluste tõrgeteta kulgemine. Ta märkis, et kohtueelse menetluse andmete loata või luba küsimata avaldamine võib seada ohtu menetlusse kaasatud isikud või nende maine, samuti võib see võtta prokuratuurilt võimaluse kohtueelset menetlust tulemuslikult juhtida.

Prokuratuuri teine esindaja, Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja märkis, et selle, kas prokuratuur esitab trahvimistaotluse, määrab ka juhtumi sensitiivsus.

"Kui keegi tahab rääkida, et tal varastatud rahakott, siis selleks on tal prokuratuuri vaikiv nõusolek olemas. Tuleb kaaluda juhtumi sensitiivsust, tundlikkust. Neid juhtumeid, kus prokuratuur on (andmete loata avaldamise tõttu) otsustanud reageerida, on olnud kaduvväike arv," lausus ta.

Riigikohus soovis mõlemalt poolelt ka hinnangut, kuidas defineerida kohtueelse menetluse andmed ning millises olukorras andmete luba küsimata või luba saamata avaldamine on lubatud, ilma et prokuratuur sellele reageeriks.

Kaldoja märkis ka, et sellises lühikeses etapis, nagu seda on kohtueelne menetlus, ei peaks arutama üldse ohtu sõna- või ajakirjandusvabadusele.

"Mis puudutab põhiseadust, sõnavabadust, siis ma ei näe, et see oleks sellises etapis nagu kohtueelses menetluses trahvi taotlemine hädavajalik hinnata, kas piiratakse sõnavabadust või mitte. Kohtueelne menetlus on lühike etapp, see ei tähenda, et andmed jäävad igavesti avaldamata. Võib-olla, kui luba küsitaks kaks nädalat peale kohtueelse menetluse lõppu , siis see luba ka saadakse", lausus Kaldoja.

Kaldoja lisas, et Vedlerit ja Vahterit oli prokuratuur ka varem hoiatanud, et ilma loata ei avaldataks kohtueelse menetluse andmeid. "Konkreetses kaasuses trahvimine on põhjendatud, sest ajakirjanikke oli enne hoiatatud," ütles ta.  

Kaldoja sõnul on prokuratuur ka seisukohal, et loata andmete avaldamise eest saab trahvida nii ajakirjanikke kui meediaväljaannet, kus nende andmetega artikkel ilmub.

Nääsi sõnul saab tegu olema äärmisel olulise riigikohtu lahendiga, mis ei puuduta tulevikus ainult väljendus- ja ajakirjandusvabadust ning kriminaaluurimist.

"Ma ei tea ühtki juhtumit, kus ajakirjandus oleks Eestis mõne kriminaalmenetluse ära rikkunud Eestis. Pangatöötajaid, uurijaid on karistatud, aga senimaani on ajakirjandus näidanud mõõdukust ja seda, et saab aru, mis on kriminaalmenetluse huvid. Karjuvat probleemi ühiskonnas meie hinnangul ei eksisteeri, mida oleks vaja äärmuslike meetmetega vähendada," lausus Nääs.

Kolleegium teeb kõige varem otsuse 13. jaanuariks, kui peaks tekkima vajadus lisaajaks, saab kolleegium otsuse väljakuulutamist pikendada veel 30 päeva võrra ehk 13. veebruarini. See on esimene kord, kui riigikohus arutab ajakirjanike trahvimise teemat ning loob seega suure tõenäosusega ka pretsedendi.

"Ilmselt eks ta mõjutab ikka, kuna ta on esimene pääsukene. Tõenäoliselt tal on mõju jah, aga raske on öelda, kui suur täpselt ja kuidas see lahend oma elu elama hakkab ja kuidas teda ka tõlgendama hakatakse," rääkis Juhan Sarv.

Riigiprokurör Sigrid Nurm esitas septembris riigikohtule taotluse tühistada Tallinna ringkonnakohtu määrus ja jõustada Harju maakohtu määrus, millega kohus määras Eesti Ekspressile ja kahele ajakirjanikule 1000 euro suurused rahatrahvid.

Riigiprokuratuuri esindasid riigikohtus juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja. Ekspressi esindasid advokaadid Oliver Nääs, Mari Männiko ja Sander Potisepp.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumisse kuuluvad Saale Laos (esimees), Hannes Kiris, Paavo Randma, Velmar Brett, Juhan Sarv ja Heili Sepp.