Välja pakutud kaitsekulutuste mahu kasv muudaks Jaapani kaitse-eelarve Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel suuruselt maailma kolmandaks, vahendas Reuters.

Jaapani peaminister Fumio Kishida ütles, et Jaapan ja tema inimesed on ajaloolise pöördepunkti lävel ning kaitse-eelarve kasv on tema vastu erinevatele Jaapani ohustavatele julgeolekualastele väljakutsetele.

Kishida valitsust on pannud muretsema Venemaa täieulatuslik kallaletung Ukraina vastu, mis võib julgustada Hiinat ründama Taiwani saart, mida Mandri-Hiinal paiknev Hiina rahvavabariik peab enda mässuliseks provintsiks.

Sõda Hiina ja Taiwani vahel ohustaks Jaapani julgeolekut, kuna ohustaks oluliste pooljuhtide ning Lähis-Ida nafta tarneid Jaapanisse.

Jaapani kaitsestrateegia muutus on tingitud Ukraina ja Taiwani pärast

Riiki on seni peetud patsifistlikuks, kuna selline siht pandi peale Teist maailmasõda kirja Jaapani põhiseadusesse.

Jaapani eelmine peaminister Shinzo Abe soovis juba 2015. aastal Jaapani põhiseaduse ülevaatamist, et tõlgendada seda viisil, mis eemaldaks piirangud Jaapani kaitsestrateegia kujundamisel.

Ametis olev valitsus on teatanud, et soovib koguda relvajõududele varuosi ja laskemoona, suurendada Jaapani kaitsejõudude logistika- ja kübervõimeid.

Jaapani põhiseaduse üheksandas paragrahvis on kirjas, et "Jaapani rahvas loobub igaveseks sõjaks... rahvusvaheliste vaidluste lahendamise meetmena. Selle eesmärgi saavutamiseks ei kavatse [Jaapan] mitte kunagi pidada maa-, mere-, ega õhuväge ega muud sõja pidamiseks vajalikku potentsiaali".

Taiwani president Tsai Ing-wen on ütles reedel Jaapani-Taiwani ühingu juhi Mitsuo Ohashiga kohtudes, et Taiwan tahab Jaapaniga suuremat kaitsealast koostööd.

Jaapan tõstab kaitsekulud kahele protsendile SKP-st

Hiina kaitse-eelarve ületas esimest korda Jaapani kaitse-eelarve sajandi alguses ning on praegu Jaapani kaitsekulutustest neli korda suurem.

Kishida väljakuulutatud kaitsekulutuste kasvu plaan kahekordistaks Jaapani kaitse-eelarve osakaalu sisemajanduse kogutoodangust ehk järgmise viie aasta jooksul kavatseb Jaapan kulutada ligikaudu kaks protsendi SKP-st kaitsekuludele.

Alates 1976. aastast on Jaapan otsustanud piirata enda kaitsekulusid ühe protsendini SKP-st.

Muude kulutuste raames eraldas Tokyo 5,3 miljardi euro väärtuses raha ühise hävituslennuki arendamisele koos Ühendkuningriigi ning Itaaliaga. Samuti kavatseb riik tellida USA-lt Tomahawk tiibrakette ja F-35 hävitajaid.

Kaitsekulude kasvu jaoks on kavas leida raha mh tubakaaktsiisi ning ettevõtete tulumaksu tõstmise abil.