Lukas kinnitas eestikeelsele haridusele ülemineku kava

Eesti keel
Eesti keel Autor/allikas: Scanpix / Postimees

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava tähtaegade ja vajaliku eelarvega kuni 2030. aastani.

Valitsus tutvus tegevuskava projektiga oktoobris ning andis siis rohelise tule sellega edasi liikumiseks. Lukase sõnul on tegevuskava kinnitamine loomulik jätk seadusemuudatusele, mille riigikogu võttis vastu 12. detsembril.

"Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega lõime õigusliku raamistiku eestikeelsele õppele üleminekuks. Paralleelselt seaduseelnõu menetlusega on valminud tegevuskava, mille koostamisel oleme arvestanud ka riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti keelenõukogu, valitsuse ja paljude koostööpartnerite tagasisidega seaduseelnõule, selle rakendamisele ja allkirjastatud tegevuskavale. Tegevuskava pakub riigikogu heakskiidu saanud seaduse elluviimiseks mitmekülgset tuge, et üleminek saaks kooli, lasteaia, kodu, omavalitsuse ja riigi koostöös toimuda," ütles Lukas pressiteate vahendusel.

Ministri sõnul käsitleb tegevuskava kõige mahukam punkt vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajate ja koolijuhtide olemasolu ja motiveerimist. "Suurendame ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, loome juurde paindlikke õppevorme, pakume haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerime õpetajaid tööle asuma ja jääma," märkis Lukas.

Selleks kehtestatakse alates 2023. aasta septembrist kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3.

Väljatöötamisel on ka motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele: sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetus koefitsiendiga 1,3 ja lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine jms. Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi keeleõppe metoodikast, lõimitud aine- ja keeleõppest jms, samuti koolitusi mitmekultuurilise õppe alase teadlikkuse suurendamiseks.

Koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid.

Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka üldhariduskoolide õpetajate palga alamäära tõstmine 1749 eurole 2023. aasta jaanuarist. See moodustab siis 111 protsenti Eesti keskmisest palgast, eesmärgiks on jõuda vähemalt 125 protsendini.

Koolidele ja lasteaedadele on kättesaadavad erinevad toetused nii eesti keele kui eestikeelse õppe läbiviimiseks, lisandumas on toetus väljaspool Ida-Virumaad eestikeelsele õppele üleminevatele klassidele.

Riik toetab lasteaedu ja koole ka õppematerjalide soetamisel eesti keelest erineva emakeelega õpilastele.

Väljatöötamisel on uued keeleoskustasemete testid ja vajalik õppevara, alushariduses on loomisel uus õppematerjalide e-platvorm. Olemasolevad metoodikad ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse.

Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks.

Üleminek eesti õppekeelele toimub lasteaedades ning algab 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse põhikoolides lõpule 2029/2030 õppeaasta alguseks. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: