Suuremad või väiksemad akud, pumphüdrojaamad või vesiniku tootmine – need peamised elektri salvestamise võimalused töötavad juba praegu. Kuid nende rajamist takistab tõik, et praegu puudub Eestis hea viis nende salvestatud elektri müümiseks, tõdes energeetikaekspert Einari Kisel.

"Praktikas oleks see, et oleks võimalik müüa järgmise päeva või siis ka päevasisesel turul oma elektrit. Kui tunnisiseselt näiteks selgub, et mingi tuulik ei suuda toota nii palju kui vaja, siis salvesti võtab selle koormuse üle ning toodab puudujääva osa ise ja saab selle eest tulu. Sellist päevasisest turgu Eestis praegu praktiliselt ei toimi," selgitas Kisel.

Kokkuvõttes puudub kindlus, et näiteks akupargi ehitamiseks kulutatud raha saab tagasi teenida.

"Seda referentsi justkui ei ole, mille alusel saaks investeerimisotsuseid teha ja pankadest laenu küsida," märkis Kisel, lisades, et seda muret saaks lahenda ka, kui riik garanteeriks salvestusvõimsuste rajajatele minimaalse kasumi läbi võrguteenuse või riigieelarve.

Selle murega on silmitsi näiteks energiaettevõtte Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist. Utilitas plaanib odavast elektrist vesinikku toota ning muu hulgas vajadusel seda tagasi elektriks muuta. Taoliselt elektri salvestamisel tekib kõrvalmõjuna soojust, mis tavaliselt tähendab suurt energiakadu.

"Kuivõrd Utilitas ongi ennekõike tuntud kui kaugkütte ettevõte, siis meil on see soov ja suutlikkus seda soojust, mis muundamisel tekib, kaugküttes kasutada ja seeläbi kogu tsükli kasutegurit parandada," sõnas Tammist.

Ehk tehnoloogilisi muresid ettevõtted lahendavad, kuid veel jääb puudu odavast roheelektrist ning kindlusest, et investeeringud saab tagasi teenida. Aega oodata samas ei ole.

"Juba tarneajad taastuvenergiaseadmetele, aga ka salvestusseadmetele on päris pikad ning selleks, et meil oleks sellel aastakümnel võimalik neid seadmeid rajada, tuleb otsus teha juba järgmisel aastal."

Samal ajal on kindel, et rohepööre koos uue energiasüsteemiga tuleb, ütles ekspresident Kersti Kaljulaid. Kui Eesti maha jääb, kannatavad kasvõi meie kaubandussuhted.

"Täna pelk rohepöörde lubadus ei ole panka viidav. Pangast raha saamine suurteks projektideks võib nõuda täiendavaid riigi garantiisid, milleks võib olla hange "Palun pakkuge 100, 150, 200 MW salvestusvõimsusi". Tuuleparkide osas on minu arust kõigil üsna selge arusaam, et nad tulevad, aga salvestusvõimsuste osas mina veel ei ole aru saanud, et see oleks kõigile kohale jõudnud, et ka neid on vaja," rääkis Kaljulaid.