Vahva kokkusattumusena algab näitus "Õnnetäht" juba Iseseisvuse väljaku jõulukuusest, mis sel aastal on esimest korda kunstkuusk, kaunistatud kaheksakanna ehk Muhu männaga. Näitusesaalides näeb kaheksakanda paljudel esemetel, kõige rohkem on nende hulgas vaipu.

Näituse kuraator Mark Soosaar rääkis, et muhulaste uskumuse järgi leiutasid kaheksakanna nende esivanemad ja panid sellele nimeks Muhu mänd. Levinud on see õnnetoov sümbol aga üle maailma. Aga võib-olla jõuti sellise ornamendini mitmes maailma paigas üheaegselt.

"Vaat seda me nüüd täpselt ei tea. Ilmselt on ta ikkagi rännanud. Las siis muhulased usuvad, et nad on selle leiutanud. Inimeste usku ei tohi väärata ega solvata ega irvitada. Las nad usuvad, et sündis seal," lausus Soosaar.

Aga sedasama võivad teisedki rahvad uskuda, ütles Soosaar. See võiks olla uurimispõld kunstiteadlastele. Huvitav oleks ju teada, kuidas Muhu mänd paljude maailma rahvasteni jõudis ja kas see on neile ka õnne toonud, mõtiskles kuraator.

Lätlased kutsuvad Muhu mända koidu- või hommikutäheks, ukrainlased jõulutäheks, marokolased rituaalitäheks. Soosaar on näitusele kogunud esemeid paljudest maadest. Kaheksakannaga vaipu on näitusel Siberist Ladina- Ameerikani, Eesti vanimad  pulmatekid on aga pärit üle-eelmisest sajandist.

"Siin on ainult murdosa sellest, mida maailma rahvad on oma Koidutähe, jõulutähe või õnnetähega väljendanud. Näiteks siin on kohe kindlasti puudu Maroko vaiba kõrvalt Maroko peaministri kabinetis punasest mahagonist välja lõigatud suur täht," ütles Soosaar.

Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.