Poolteist nädalat tagasi allkirjastas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut dokumendi, kus on kirjas uued omaniku ootused riigiettevõttele Operail. Muudeti ainult üht lauset, mis kohustab Operaili lõpetama 1. jaanuarist Vene ja Valgevene päritolu kaupade veo. Mõni päev hiljem saatis Operail oma klientidele kirja, et ei kooskõlasta uueks aastaks enam ühtegi kaubavedu, mis on seotud Venemaa ettevõtetega.

Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ütles Ärilehele, et selle aasta viimases kvartalis on neilt Venemaa vedusid tellinud umbes 50 klienti. Ta tunnistas, et on lühikese etteteatamisaja tõttu pannud keerulisse olukorda hulga ettevõtjaid.

Üks selline on Katoen Natie, mis tegeleb peamiselt kakaoubade ja -toodete transiidiga. Muuga sadamast liigub kaup Operaili raudteevagunitega lõpptarbijateni Venemaal.

Katoen Natie juht Mart Melles avaldas arusaamatust, miks kehtestab Eesti riik Operaili kaudu lisasanktsioone väljaspool rahvusvaheliselt kokkulepitud piiranguid, kahjustades sellega üksnes Eesti enda ettevõtteid. 

Melles selgitas, et Katoen Natie käideldavate kaupade Aafrikast ja Aasiast Eestisse ning edasi Venemaale vedamiseks kulub ligikaudu 60 päeva.

"Seega on meie poole teel kaubad, mida saabudes ei tohi enam vagunitesse laadida," lausus ta.

Raudteevedu on võimalik asendada autovedudega, kuid pikkade vahemaade tõttu on see Mellese väitel mitu korda kallim.

"Tõenäoliselt liigub kaup Läti kaudu ikkagi sihtkohta, aga meie peame tõsiselt kaaluma ettevõtte sulgemist," märgib Melles.

Katoen Natie sulgemise korral kaotaks tema andmetel ligikaudu sada inimest töö ja riik aasta peale kolm miljonit eurot maksuraha.

Samasuguses keerulises olukorras on Muuga sadamas tegutsev HHLA TK Estonia konteineriterminal. 

Sikkut: Operailile oli kevadest teada, et Vene äridest tuleb väljuda

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut märkis, et Eesti riigi kui omaniku ootus riigi äriühingutele on seatud alates tänavu kevadest selliselt, et lisaks kehtestatud sanktsioonide järgimisele tuleb ärisuhetes Venemaaga lähtuda ka eetilistest kaalutlustest ning Venemaa ja Valgevene kaupade veost/lepingutest väljuda, vajadusel järk-järgult ning uusi lepinguid mitte sõlmida.

"Operaili puhul otsustas valitsus samuti juba kevadel, et Operail väljub teistelt turgudelt, sh Soomest ning ettevõtte müügiprotsess on hetkel pooleli. Hiljuti lisasime omaniku ootuste dokumenti täpsustuse, et Operailil tuleb lõpetada Venemaa ja Valgevene päritolu kaupade vedu 1. jaanuarist 2023. Neid kaht omaniku ootust – kevadist ja hiljutist – tuleb vaadata koosmõjus. See tähendab, et kui tegemist on Vene või Valgevene päritolu kaubaga, siis kehtib vedude lõpetamise nõue 1. jaanuarist 2023 ja seda mõlemas suunas."

Kõigi muude lepingute puhul kehtib Sikkuti sõnul seesama kevadel omaniku ootusega juhtkonnale pandud kaalutluse nõue, kui mõni leping mittesanktsioneeritud kaubaga peaks kehtima ka veel jaanuaris 2023.

"Üldiselt on omaniku ootus ikkagi selgelt see, et Venemaaga seotud äridest peab väljuma ning uusi lepinguid ei sõlmita," sõnas minister.

Operail: segadust on omajagu

Operaili juhatuse liige Merle Kurvits ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kõik veolepingud, mis üldjuhul tehakse, tehakse aastase kehtivusajaga. "See omakorda viib selleni, et kõik lepingud, mis meil täna kehtivad, kaotavad oma kehtivuse selle aasta lõpuga, kui me neid ei uuenda. Sellest tulenevalt ja omaniku uutest ootustest tulenevalt ei ole meil õigust sõlmida uusi lepinguid," ütles ta.

Kui Sikkuti sõnul pidid ettevõtted juba kevadel mõistma, et järgmisest aastast Venemaaga äri teha ei saa, siis Kurvitsa sõnul on lepingute lõpetamine tekitanud suure segaduse.  

"Segadust on omajagu, oleme omalt poolt esitanud täpsustavaid küsimusi omanikule, oleme saanud vastuseid, kuid oleme ka osaliselt nende vastuste ootel veel täna. Et meie kliendibaasis on suurusjärgus 50 klienti, keda see otseselt mõjutas ja siia tulevad juurde omakorda nende kliendid," lausus Kurvits.

Transiidiassotsiatsiooni juht Andres Valgerist ütles, et kuna valitsuse otsus tuli ootamatult, hakkab sektor kahju ulatust alles kokku arvutama. Küll on selge, et selle tõttu kannab vaid Eesti majandus, sest kaubavood liiguvad mujale.  

"See otsus ei mõjuta kuidagi Venemaad. Kaubad veetakse teiste Euroopa Liidu riikide kaudu, kuna seal ei ole selliseid piiranguid ja selle tulemusel kaubavahetus ja ettevõtted võivad Eestis lahkuda," märkis ta.