"Siis hakkab euribor langema, aga et ta tagasi nulli tagasi läheb, nagu kümme viimast aastat, seda ei julge öelda. Pigem langeb ta tasemele üks-kaks protsenti. Aga sellega peaks arvestama, et aasta-poolteist püsib euribor kolme-nelja protsendi vahel," rääkis Arakas "Vikerhommikus".

Arakas tegi ka lihtsa arvutuse: kui inimene oli võtnud mitmeks aastakümneks 100 000 eurot laenu ja seni oli euribor null, siis nüüd tuleb 3000-4000 eurot lisakulu aastas ehk vähemalt 250 eurot tuleb rohkem välja käia igakuiselt.

"Aga ega sellega ju asi piirdu. Üks asi on euribor ning laenud ja liisingud. Sellele tulevad lisaks energiakulud ja toiduhinnad. Jah, inflatsioon hakkab alanema. Ka energiahinnad võivad alaneda. Aga alusinflatsioon jääb ehk kui hinnakasv puudutab teenuseid ja kaupu, mida tarbime küll harvemini kui toitu. Seda hinnatõusu on keeruline ohjata," selgitas Arakas.

Kinnisvaraettevõtja meenutas, et ta prognoosis kevadel euribori tõusu ühele-kahele protsendile ja siis peeti teda pessimistiks.

"Nüüd tuleb välja, et olin optimist. Ja tagantjärele tarkusena võib öelda, et oleks pidanud siis intressid fikseerima. Nüüd löövad keskpankurid üle maailma trummi, et intresse tõstetakse nii palju ja nii kaua kui vaja. Kui kauaks, on iseküsimus ja eks näis, kuidas Euroopa majandus kõrge intressi vastu peab. See, Euroopa ja eeskätt Lõuna-Euroopa majanduse käekäik defineerib järgmise aasta," sõnas Arakas.

Majandusest "lastakse õhku välja"

Rääkides Eesti ettevõtete olukorrast ja sellest, kui palju peaks riik neid toetama, heitis Arakas veidi nalja.

"1980. aastate lõpus oli meil IME ettepanek ehk isemajandav Eesti. Täna võiks IME tähendada isemajandavat ettevõtet. Aga rääkides tõsisemalt, siis selge on see, et majanduses toimub kiire korrektsioon. See aeg, kus oluline oli kiire kasv, mitte kasum, saab läbi. Ja see on hea, sest see polnud kestlik. Aga kohanemine saab olema raske," prognoosis ettevõtja.

Arakas avaldas arvamust, et võibolla peaks toetama ettevõtjaid ühe kütteperioodi, et nad leiaks endale selle ajaga uued energeetilised lahendused.

"Need on asjad, mida ei saa muuta üle öö, aga aastaga saad muutused teha küll. Eeskätt tuleb uue olukorraga kohaneda töötleval tööstusel, mille sisendhindadest on energia summad suurimad ja mida ei saa üle öö vähendada. Kindlasti paljud lõpetavad ka tegevuse. Ja selge on ka see, et kuigi energiatootmist tuleb juurde, siis mitte lähiaastatel, sest võimsuste ehitamine võtab lihtsalt aega."

Kokkuvõtvalt avaldas Arakas lootust, et 2023. aasta ei tule hullem kui tänavune, aga ka mitte parem.

"Inflatsioon alaneb, ja päris kiiresti. Interessitõusudega kohaneme ka ära. Uute korterite ja kinnisvara ostjad praegu ootavad, kus see uus kulutase saab olema. Et millist kodu suudan lubada, milline saab olema mu palk ja kas mu töökoht jääb alles. Need on küsimused, mida inimesed endalt täna küsivad. Mõni aeg on seetõttu vaikelu, aga majandus ongi tsükliline ja ega elu Eestis ära lõpe," sõnas Arakas.