Vedajad: ETS2 ja aktsiisitõus vähendavad veelgi Eesti konkurentsivõimet
Plaanitav heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2) koos kavandatud aktsiisitõuga vähendab täiendavalt Eesti konkurentsivõimet, viib äritegevuse ja mitmed sajad miljonid eurod tulu naaberriikidele, teatas logistika ja ekspedeerimise assotsiatsioon (ELEA).
ELEA leiab, et heitekaubandust transpordikütustele laiendades jõuab uus hinnatõus veondusesse ja logistikasektorisse, aidates seeläbi kaasa üldisele inflatsioonile. Järgnevateks aastateks planeeritud diislikütuse aktsiisitõus annab aga Eesti hinnakasvule järjekordse topeltlöögi, samuti väheneb märgatavalt kohaliku veondussektori konkurentsivõime, märkis ELEA pressiteates.
ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing ütles, et periood 2016–2019 andis hea näite, mis juhtub, kui Eesti aktsiisipoliitika erineb naaberriikide omast. Sel perioodil tõsteti ennaktempos diislikütuse aktsiisi ja see oli vastavalt 8 ja 10 senti kõrgem kui Lätis ja Leedus.
"Sel perioodil näitasid maanteeameti andmed veokite liikumisest Eesti maanteedel pidevat kasvu, samal ajal seisid Eesti veoettevõtete käibenumbrid paigal. Aktsiisitõus viis Eesti vedajate konkurentsivõime ja kinkis mitmesaja miljoni euro väärtuses äritegevust naaberriikidele," lausus Kitsing.
"Eesti peab seisma oma huvide eest ja oluline, et heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2) ja aktsiisitõusu meedet ei laiendataks raskeveokite maagaasi, biogaasi, HVO ja muudele taastuvatele energiaallikatele," lisas ta.
ELEA hinnangul muudaks heitekaubanduse kohustuse tekkimine koos planeeritava aktsiisitõusuga Eesti vedajate ja logistikasektori jaoks märgatavalt konkurentsiolukorda.
"Konkurentsipositsioon muutuks märgatavalt naaberriikide kasuks, kus aktsiisitõus ei ole sellises mahus, nagu Eesti seda plaanib. Klientidele tähendab see loomulikult aga veohinna tõusu ja suuremas plaanis inflatsioonisurve säilimist," ütles Kitsing.
ELEA kahtleb ka selles, kuivõrd aitab heitekaubandus vähendada tegelikult kütusetarbimist ning tema hinnangul on riigil palju efektiivsemaid võimalusi veonduse ja logistikasektori jalajälje vähendamiseks.
"Vaja on pilk pöörata uutele võimalustele: uued tehnoloogiad, pikemad ja raskemad autorongid, multimodaalsus, ühendused meritsi ja lennud. Need on tegevused, mida saab tõhusamaks teha, et tootlikkust tõsta. Riik võiks panna alla õla, et juba täna saaks raudteel nii-öelda Amber Train ehk Merevaigurong liikuda," lausus Kitsing.
Toimetaja: Marko Tooming