Tartu trükikojas Kroonpress nägid kolmepäeva õhtul ilmavalgust viimased roosale paberile trükitud Äripäevad, mis neljapäeva hommikul tellijate postkastidesse jõudsid. Edasi ilmub leht vaid digitaalsena.

Äripäeva tiraaž kukkusid iga aastaga umbes 500 võrra, viimaseks tiraažiks jäi 4000. Kuigi paberlehe lõpp on märgiline, ei pea Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel seda siiski kurvaks sündmuseks, sest digitellimuste arv jätkab kasvu ja oma raadiokanal jääb alles.

"See on meie jaoks ühe pika protsessi lõpp, aga eks ikka natuke oli kahju, nii palju selle paberiga on tegeldud," lausus Mandel.

Digitellijaid on Äripäeval praegu üle 18 000, arv on kasvanud viimase kolme ja poole aastaga 50 protsenti.

Uuest aastast lõpetavad esmaspäeviti paberil ilmumise ka Postimees ja Õhtuleht, sest Omniva otsustas kojukande hinda 22 protsendi võrra tõsta.

"Ma arvan, et see on suhteliselt olude sunnil tehtud käik. Kui sellist asja poleks olnud, ma arvan, me kindlasti ei oleks hakanud selle esmaspäevase lehega mängima," ütles Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi.

Rusikareegel ütleb, et eakamad inimesed eelistavad paberlehte, keskealised loevad uudiseid arvutist ja noored telefonist. Seetõttu on ka pabertiraažid paratamatult aasta-aastalt kukkumas ja digitellimused kasvamas.

"Paberis on meil kuskil veerand miljonit lugejat, veebis on see pool miljonit. Need lugejaskonnad väga ei kattu ehk need on erinevad inimesed ja seetõttu on ka meie jaoks see ühe paberpäeva kadumine erakordselt valus," ütles Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov.

Õhtulehe tiraaž on aastaga langenud umbes viis protsenti, 35 000-ni, kuid väljaanne on jätkuvalt kasumis.

"Kui kokku lüüa, siis võib öelda, et tellijate arv on meil praegu suurem kui kunagi varem. Aga see on ka tõsi, jah, et pabertellijate arv on olnud languses ja digitellijate arv tänu meie suurele tööle ja muidugi tellijatele on kiiremini tõusnud," lausus Šmutov.  

Kui Eesti Päevaleht lubas pärast Postimehe otsust igal juhul esmaspäeviti ilmumist jätkata, siis nüüd viimseks mohikaanlaseks jäänuna näeb väljaandja, et peab selle otsuse tõenäoliselt ümber vaatama.

"Ühest kandefirmast me saime hinnangu, et meie kandehind tõuseb esmaspäeval kümme korda. Selliste hindadega ei ole väga realistlik lehte ilmutada ja koju kanda. Meil ju on ka võimalik nihutada oma ilmumisaega teisipäevast laupäevani. Kindlasti me soovime järgmine nädal oma otsused ära teha, et mis tootega ja mismoodi me jätkame," lausus Delfi Meedia juht Argo Virkebau.

Päevalehe tiraaž on praegu 10 000. Aastaga on kukkumine olnud umbes tuhande võrra, kuid Delfi kogupaketi kaudu on võimalik lugejate hulk vähemalt 85 000 ja see on aastaga tugevalt kasvanud. Seetõttu poleks ka trükipäevade arvu vähenemine Päevalehe jaoks traagiline.

"Enamus on juba valinud tänaseks digiversiooni. Meie jaoks äriliselt ei ole see suur otsus või dramaatiline otsus. Pigem on see suur otsus võib-olla ühiskonna jaoks, et kas me jätame mingi kliendisegmendi teenindamata, kui need hinnad lähevad nii arutult kõrgeks. Aga täna meil veel sellist plaani ei ole, et me oma printtooteid kuskilt otsast sulgema hakkaks," ütles Virkebau.

Ainsana ei avalda oma juba aastaid oma tiraaže ja digitellimuste arvu Postimees. Peatoimetaja Priit Hõbemägi kinnitab vaid, et lehe käekäik on hea ja äritegevus kasumlik.

"Meie oleme väga rahul oma tiraažidega. Postimees oma tiraaže ei avalda, aga pabertiraaži hoidmisega meie oleme väga rahul. Ja ka sellega, kuidas digitaalsed tellimused on tõusnud, oleme sellises heas tervislikus ülespoole minevas trendis. Vaatame neid numbreid hea tujuga," ütles Hõbemägi.

Äripäeva peatoimetaja usub, et kõik toimetused liiguvad paratamatult paberlehtede sulgemise suunas, kuid lähematel aastatel nende sammu veel järele tegema ei hakata. Samas kojukande hinnatõus kiirendab protsessi.

"Ma ei näe siin väga jätkusuutlikku või kestvat lahendust. Ma arvan, et meie eluajal tuleb see ära," ütles Mandel.