Taiwani valitsus otsustas pikendada Taiwani meestele ajateenistuse pikkust tulenevalt üha kasvavast Hiina agressioonist Taiwani saare vastu.

Praegu kestab ajateenistus Taiwanis neli kuus, kuid alates 2024. aastast pikeneb see aastani. Muutusest ajateenistuse pikkuses teatas Taiwani president Tsai Ing-wen teisipäeval pressikonverentsil Taipeis.

Tsai kinnitas ajakirjanikele, et ajateenistuse pikendamise otsus oli väga keeruline, kuid president rõhutas, et rahu sõltub riigikaitsest ja see omakorda kõikidest Taiwani elanikest.

Taiwani president lubas, et ajateenijatele makstav toetus tõstetakse Taiwani miinimumpalga lähistele. Samuti laiendatakse väljaõppe mahtu ja ulatust ning ajateenijatele õpetatakse ka Javelini tankitõrjerakettide ja droonide kasutamist.

Otsusele eelnesid kaks aastat kõnelusi, kinnitas Tsai. Ameerika Ühendriikide sõjaanalüütikud on korduvalt Taipeil soovitanud pikendada ajateenistuse pikkust ettevaatusabinõuna võimaliku Hiina invasiooni tõrjumiseks. Arutelud Taiwani ajateenistuse üle tõusid eriti tugevalt esile peale Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris.

Taiwanis võetakse iga aasta ajateenistusse ligikaudu 80 000 noort meest. Peale ajateenistuse lõpetamist lisanduvad nad Taiwani reservvägede sekka, keda on kokku üle kahe miljoni. Taiwani tegevarmees teenid ligikaudu 180 000 sõdurit. Hiina rahvavabariigi relvajõududes teenib ligikaudu kaks miljonit sõdurit.

Taipei hakkas alles 2000ndatel ajateenistuse pikkust Taiwanil lühendama ning tollaste reformide eesmärgiks oli luua ainult tegevväelastest koosnevad relvajõud. Enne seda oli ajateenistuse kestvuseks Taiwanil ligikaudu kaks aastat ning see oli Hiina kodusõja kaotamise tagajärg. Taiwanile põgenesid Hiina Vabariigi rahvuslaste üksused, kes kaotasid Hiina kodusõjas Mandri-Hiina kommunistidele.

Mandri-Hiinas loodi peale Hiina kodusõda Hiina Rahvavabariik ning Peking peab tänaseni Taiwani saart enda mässuliseks provintsiks. Rahvusvaheliselt on praegu tunnustatud ja ÜRO liige Hiina Rahvavabariik ning Taiwani saarel asuv Hiina Vabariik on vaid osaliselt tunnustatud üksikute riikide poolt.

Hiina praegune liider Xi Jinping on korduvalt lubanud, et Taiwan ühendatakse taas Hiinaga ning pole välistanud, et selle saavutamiseks kasutatakse sõjalist jõudu.

Ülelahesuhed Hiina ja Taiwani vahel pingestusid sel suvel kui USA Esindajatekoha spiiker Nancy Pelosi külastas Taiwani saart. Sellele järgnesid mitmed Hiina diplomaatilised protestid ning ulatuslikud sõjalised õppused Taiwani saare ümber, mis Taipei võimude sõnul oli sisuliselt mereblokaad.

Ameerika Ühendriigid on lubanud Taiwani saart ja selle demokraatlikku režiimi sõjaliselt kaitsta ning seda on kinnitanud ka praegune USA president Joe Biden.