Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4 protsenti. Enim kallines energia ja selle mõjul toit, samuti kütus.

SEB analüütik Mihkel Nestor hindab, et ka ilma energiakriisi ja Ukraina sõjata polnuks Eestil kiirest hinnatõusust pääsu.

"Tegelikult oleks ilmselt olnud Eesti inflatsioon Euroopas kõige kiirem, kuna meie majandusel läks väga hästi. Väga kiire majanduskasv, väga kiiresti kasvavad palgad, eks see paratamatult kipub ka hindadesse üle kanduma," rääkis Nestor.

"Kui me vaatame Eesti inflatsiooni, siis ta ongi Euroopa keskmisega võrreldes oluliselt jõulisemalt reageerinud nii üles kui ka alla läbi ajaloo," ütles Nestor.

Energiahindade tõus on kõige valusamat mõju avaldanud just toidukorvile. Näiteks suhkur on aastaga läinud kaks korda kallimaks. Ent isegi siis, kui energiahinnad peaksid kõvasti odavnema, siis ostukorv ilmselt enam odavamaks ei lähe.

"Täna, ma usun, me näeme juba vast esimesi märke sellest, et hinnatõus hakkab natukene raugema või vähemalt stabiliseeruma. Kui vaatame juba detsembri andmeid, on juba esimesi märke sellest. Ühest küljest ka eelmise aasta baas, milleni me oleme jõudnud või jõudmas, jõuab meile lähemale. Teistpidi on märke maailmaturult, et osa tooraineid on hakanud stabiliseeruma, osa ka langema," rääkis Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe. "Väga loodan, et meil ei tule uusi üllatusi energiahindadega."

Nestor märkis, et praegu kallinevad kõik tarbijahinnaindeksi komponendid. "Ja ka mis viimastele näitajatele tugevat mõju avaldas ehk toiduained. Aga ka seal on lootust, et hinnatõus võiks ikkagi aeglustuma hakata. Tegelikult maailmaturul on toiduainehinnad juba normaliseerumas ja lihtsalt läheb aega, et see läbi toidutootjate jõuaks lõpptarbijani."

Rimi andmed näitavad, et inimesed hakkasid oma tarbimist koomale tõmbama alates eelmise aasta aprillist. Aasta teises pooles vähenes tarbimine veelgi. Kõige raskemaks võib kujuneda tänavuse aasta esimene pool.

"Täna näitavad kõik prognoosid ja ma arvan, et juba ka jaanuari esimesed märgid seda, et jaanuar-veebruar saavad olema tarbimises tagasihoidlikud," ütles Padumäe.

Kõige suurem küsimärk on, mida teevad alanud aastal energiahinnad. Sellest sõltub ka kõik ülejäänu. Kui sealt suuri üllatusi ei tule, võib Eesti tänavuseks inflatsiooninäiduks kujuneda 8,5 protsenti, prognoosib Nestor.