Jõerüüdi hinnangul ei ole võimatu, et Euroopa Liidus hakkab sõja kontekstis mõjukese nihkuma Prantsusmaa - Saksamaa teljelt rohkem ida poole.

"Aga sinna juurde tuleks seda rääkida, miks niimoodi võib juhtuda või niimoodi on hakanud nihkuma. See on selline filosoofiline teema, kuidas varem dikteeris ju kõike raha ja selle ümber keerlesid võimalikud jõuteljed ja Euroopas käis konkurents suurte riikide vahel. See kõik keerles raha ja Euroopa Liidu tolleaegse (sajandivahetuse) seisundi ümber, kui me ei olnud isegi veel liikmed, ega ka NATO liikmed," rääkis ta.

"Nüüd on täiesti uus olukord. Sõja eskaleerumine Ukrainas muidugi muutis väga palju inimeste mõtteviisides ennekõike, läänes oli suuri ehmatusi. Ja tahes-tahtmata selgus, et informatsioon oli selles Lääne-Euroopa idavööndis kahtlemata suurem seoses venelaste käitumisega, selle väga nõukoguliku riigiga, mis nimetab ennast Venemaaks, mis on Nõukogude Liidu-nimelise riigiga sarnane. /.../ Ütleksin iroonitsedes, et selgus, et informatsioon on ka väärtuslik lääne kõrgetele isikutele, sest vahepeal oli raha domineerimine – ega see pole kadunud kuhugi – absoluutne. Me näeme seda nihet, et raha domineerimine ei ole enam absoluutne. Selgub, et õigel informatsioonil on ka raha kaotamisele või raha suurendamisele või raha liikumisele väga suur mõju, sellel on kaalu," selgitas Jõerüüt.

Mis saab pärast sõda, on Jõerüüdi hinnangul keeruline öelda. Ta märkis, et läänes saavad paljud aru, et kui Ukrainal läheb halvasti, siis võib kellel tahes minna Euroopas halvasti ning Venemaa järgmine sihtmärk võib olla ükskõik kes.

"Kui venelased kogu aeg valetavad, mida nad ju teevad selle sõja jooksul eriti küüniliselt ja eriti jubedate tagajärgedega, siis miks peaks arvama, et nad valivad kõige lihtsama variandi n-ö järgmiseks. Kui läheb halvasti, siis võib väga hästi olla see Helsingi, Varssavi, Berliin, Pariis, kes tahes. Räägitakse kogu aeg või venelased annavad märku, et me siis võtame midagi järgmist, aga mis see järgmine on. See ei pruugi olla naabruses. Nii et see tajumine peaks ikkagi vähemalt paljudel olema juba hirmu nahka ajanud," rääkis Jõerüüt.