Nimetamiskomitee loojate hinnangul on riigiettevõtete juhtimine paranenud

Nimetamiskomitee senine koosseis lõpetab tegevuse 26. jaanuaril ning komitee uued liikmed pole veel teada. Nimetamiskomitee loomise juures olnud Erkki Raasukese ja Sven Sesteri hinnangul on selle loomisest riigiettevõtete juhtimiskvaliteet paranenud.
Oma tööd lõpetav nimetamiskomitee on ametis 2020. aasta 27. jaanuarist. Kolme aasta kokkuvõtteid tehakse kuu lõpus. Komitee koosseisu kuuluvad ametikoha järgi kaks kantslerit, tööandjate esindaja ja kolm liiget koalitsiooni ettepanekul.
Riigil on osalus 29 äriühingus, sealhulgas on riik ainuomanik 24 äriühingus ning enamusosalus kuulub riigile neljas äriühingus. Seega on vastutus suur.
Nimetamiskomitee loomise üks autoreid Erkki Raasuke uskus, et see teeb riigifirmade juhtimise paremaks, sest tema hinnangul oli toona riigi osalusega äriühingute suurim probleem just nõukogu, kuhu valimisel polnud süsteemsust.
Raasuke hindab tagantjärele, et riigiettevõtete juhtimiskvaliteet on paranenud. "Ma arvan, et on läinud paremaks, aga samas on tegemist sellise teemaga, et juhtimiskorraldus on midagi sellist, mis tuleb rohkem esile väga keerulistel ja kriitilistel aegadel," rääkis ta. "Võib-olla üks viis seda vaadata, kas juhtimiskvaliteet on paranenud, on läbi majandustulemuste. Me oleme väga hüplikes aegades, majandustulemused on mõjutatud paljude muude asjade poolt."
"Aga teiselt poolt, see kõlab natuke triviaalsena, tuleb esitada ka küsimus, kas meil on selle aja jooksul olnud ka suuri tõeliselt halbu ja piinlikkust tekitavaid skandaale või läbikukkumisi riigi äriühingute juhtimises. Ma arvan, et pigem ei," ütles Raasuke.
Raasukese sõnul jäävad suuremad skandaalid nimetamiskomitee eelsesse aega. "See võib-olla ei ole palju, mida heaks või õnnestumiseks lugeda, aga see on ikkagi üks märke. Olles tõsisem ja detailsem, siis töö kvaliteet ja meeskondade kvaliteet on ikkagi kasvanud selle aja jooksul."
Raasukese hinnangul on vähemaks jäänud ka poliitilist survet ettevõtte nõukogus. "Kindlasti, sest nõukogud täidavad rohkem nõukogu rolli. Täna me räägime juba tuttavast terminist "omaniku ootus". Riik omanikuna ikkagi seab ootused kirjalikult, läbipaistval viisil. Nõukogu ülesanne on vastavalt sellele mehitada ettevõtte juhtkond ja tagada, et need eesmärgid ka ellu viiakse. Mõnikord on need ka ju väga keerulised eesmärgid. Mõnikord on vaja tõlkida avalikku huvi ja avalikku nõuet ka ärimaalilma. Kindlasti on asjad läinud paremaks."
Sven Sester, kes oli 2017. aastal rahandusministrina nimetamiskomitee loomise juures, ütles, et toonane eesmärk lüüa riigifirmade nõukogudest välja riigikogu liikmed ja asendada need pädevatega, on end õigustanud.
"Kui vaatame tagasi veel varasemaase aega enne jaanuari 2017, tegelikult oli ka siis nimetamiskomitee olemas, aga selleks olid parteide peasekretärid, sest kusagilt see informatsioon ju ministritele tuli ja riigifirmade nõukogudes istusid poliitikud. Küsimus pole mitte selles, et poliitikul pole kompetentsi, tal võib olla väga hea kompetents ühe või teise ettevõtte juhatusele suuniste andmisel, aga hakkas tekkima reaalseid seadusest tulenevaid probleeme," rääkis Sester.
"Kui ühelt poolt, minister paneb paika nõukogu ja suunab sinna riigikogu liikmed, aga samad riigikogu liikmed on varem paika pannud sellesama ministri, siis võis tekkida mingil määral ka ringkäenduse küsimus," ütles Sester.
"Nimetamiskomitee pole midagi ebatavalist. Äriettevõtetel, peamiselt börsiettevõtetel töötab see väga hästi. Olemuslikult oli eesmärk see, et nimetamiskomitees oleksid ülekaalus ettevõtjad. Nad peavad olema laitmatu renomeega, juhtimiseksperdid, pikaajalise juhtimiskogemusega, ei tohi olla huvide konflikt," ütles Sester.
Rahandusminister Annely Akkermann ütles teisipäeval ERR-ile antud intervjuus, et ei ole praeguse nimetamiskomitee süsteemiga täiesti rahul, kuid konkreetset ettepanekut süsteemi muutmiseks praegu aga ei ole ning süsteemi muutmist oma ametiajal ta ei plaani.
Erkki Raasukese sõnul oleks avalik debatt sel teemal igal juhul vajalik, et saaks parendustega edasi minna.
"Ma ka ei ole sellele enam nii lähedal. See oli üks olulistest printsiipidest, et nimetamiskomiteesse kuuluvad inimesed vahetuksid, et see ei satuks kuidagi kellegi privaatasjaks. Ja missugune kriitika praegu võib olla, on mul raske öelda. Aga kindlasti oleks see väärt, et selle üle debatt tekiks, siis saab parendustega edasi minna ja teha korrektuurid enne kui järgmine nimetamiskomitee paika saab," ütles Raasuke.
Toimetaja: Barbara Oja