Reedel alustas Lehtme järjekordset sõitu Ukrainasse, et kogutud abi laiali jagada ja järgmiste abivajajatega kohtuda. Samal ajal startisid Tallinnast kaks Ida-Tallinna Keskhaigla annetatud ja meditsiinivarustust täispakitud kiirabiautot. Ka eestlaste kootud villased kindad-sokid-mütsid-sallid jõuavad autodega kohale.

"Rindejoonele lähemal elavad inimesed tunnevad neist eriti suurt rõõmu," ütles Lehtme Vikerraadio saates "Kajalood".

"Kiirabiautod viivad kohale meie vabatahtlikud päästjad, kes teevad seda oma vabadest päevadest, panustades Ukraina abistamisse," rääkis ta.

Lehtme sõnul ostetakse autosid üle Euroopa, need tuuakse Poola piiri äärde, kust Slava Ukraini meeskond viib need Ukrainasse. Seal läbivad need tehnoülevaatuse ja ehitatakse eestlaste kontseptsiooni kohaselt ümber geriljakiirabideks.

"Need meditsiinilised evakuatsioonisõidukid lähevad läbi põlvekõrgusest porist (oleme katsetanud!), kuhu sõjaväemaasturid tavaliselt kinni jäävad. Selliste sõidukitega tuuakse haavatuid rindelt, aga evakueeritakse ka haavata saanud tsiviilisikuid. Just selliste sõidukite järele on Ukraina meedikutel suur nõudlus. Nii et peame hakkama kibekiiresti uusi ehitama," toonitas ta.

Abiorganisatsioonide vastutus

"Kõik algas ühest telefonikõnest," meenutas Lehtme, "kui minu endine abikaasa helistas, et neil on seal kiirabiautot vaja."

Ta kirjeldas, et esmalt korraldasid nad tavakiirabiautosid, siis tulid tellimused tsiviil-, sõjaväe- või lastehaiglatest ning peagi palved sõjaväelt taktikalise meditsiini suunalt, mis aitaks rindel elusid päästa. Eesti ettevõte Semetron õpetas, kuidas meditsiinitarvikuid väliolukorras kasutada.

"Meie kaitsevägi võimaldas koos nendega end selles valdkonnas treenida: kuidas käib inimeste evakuatsioon pinge- ja sõjaolukorras; kuidas panna õhkrinna nõela, õhkrinna plaastrit jne. Neid teadmisi on vaja ka meie meeskonnal endal, kui Ukrainas tekib olukord, kus peame kellelegi žguti panema või ise hädaolukorras ellu jääma," kõneles Lehtme.

Ta rõhutas, et on väga oluline ise teada, millist abi sa annad. "Kas see on just see asi või tarvik, mida on küsitud - kõik detailid tuleb viimseni üle kontrollida. See on Slava Ukraini ja iga MTÜ vastutus. Kõik peab äärmiselt kontrollitud olema."

Arste ja ravimeid napib

Pole haruldane, et rindel haavata saanuid tuleb transportida paarikümne kilomeetri kaugusele meditsiinipunkti.

"On medpunkte, mida liigutatakse vastavalt sellele, kus on mehed ja rindejoon. Rinde lähedale rajatud püsiv välihaigla oleks otsekohe vaenlase sihtmärk," sõnas Lehtme.

Ta lisas, et meditsiinipersonali on Ukrainas väga vähe ja meedikud on venelaste suur sihtmärk. "Hävita meedik, siis ülejäänud poisid ei saa abi ja ongi surm platsis," kirjeldas ta.

Kui meedik peaks hukkuma või on parajasti haiglas taastumas, on üksusel suuri raskusi, et leida keegi, kes professionaalset abi annaks. Lehtme teab paljusid üksusi, kus ei olegi meedikut.

Ravimid Slava Ukraini abinimekirja ei kuulu, nende viimine ühest riigist teise on äärmuseni reglementeeritud. Kui aga küsitakse käsimüügiravimeid, siis neid saab Ukrainast kohapealt osta. On olnud juhuseid, kus rindearstide varud on otsas ja riigilt juurde ei saa, siis on Lehtme helistanud ise Ukraina tervishoiuministeeriumisse ja öelnud, mida oleks vaja.

"Küsitakse täpselt, kuhu ma ravimid viin, mis eesmärgil, millistes kogustes, dokumendid tuleb ette saata ja pärast allkirjastatult tagasi tuua. Kohati on minul kergem kangeid ravimeid ministeeriumist kätte saada, kui sealsetel meedikutel," ütles ta ja lisas, et kõik on arvel, iga viimane ampull, sest varem on olnud rindel ja ka Maidani ajal suuri probleeme ravimite kuritarvitamise ja väärkasutusega. Eraldi nimetas ta fentanüüli. 

Moodulhaigla on eestlaste välja mõeldud

Johanna-Maria Lehtme rääkis uhkusega, et Eestist Ukrainasse saadetud välihaigla Mobile Modular Hospital (MMH) on õieti eestlaste kontseptsiooni põhjal kokku pandud moodulhaigla.

"Vastavalt sellele, mida Ukraina on Eesti riigilt palunud, pannakse moodulitest kokku täisfunktsioneeriv haigla, kus on opitoad, röntgen, intensiivravi," selgitas ta.

Slava Ukraini on moodulhaiglasse üsna suure annetusrahaga panustanud ja Lehtme sai hilissügisel koos Eesti kaitseministriga ka üleandmise juures olla. Kuidas meie moodulhaigla on end õigustanud, kas ta on terve või pihta saanud, selle kohta andmeid ei avaldata.

"Kui oleme kingituse üle andnud, siis on see kingisaaja oma. Taolised mobiilsed haiglad on seal äärmiselt vajalikud, saavad rindejoonel ringi liikuda, on kompaktsed, funktsionaalsed. See on vägev leiutis," on Lehtme eestlaste üle uhke.

Sõjaolukorrale üldisemalt vaadates arvab Lehtme, et kui Venemaa oleks rünnanud mõnda teist NATO-sse mittekuuluvat naaberriiki, ei oleks maailm sellele reageerinud nii nagu praegu Ukraina puhul.

"Sellist fenomeni nagu on ülemaailmne Ukraina aitamine, enam maailmas ei kordu. See, kuidas me kõik oleme kogunenud abistama, toetama ja panustama riigi heaks, mis ei kuulu NATO-sse ega Euroopa Liitu, see on mingi teistsugune fenomen," tõdes ta.

Pikka intervjuud Johanna-Maria Lehtmega saab kuulata laupäeval kell 12.05 Vikerraadio saates "Kajalood". Saatejuht on Kaja Kärner.