Süüdistuse järgi väärkoheldi AS-ile Hoolekandeteenused kuuluvas Rakvere Lille Kodus seitset ööpäevaringse valve all olnud teismelist, kelle vabadust oli piiratud kohtumääruse alusel.

"Kolme kohtualust süüdistatakse laste väärkohtlemises. Ja siinjuures mitte tavaliste laste väärkohtlemises, vaid abivajavate laste väärkohtlemises. Konkreetsemalt selles, et kolm hooldekodu töötajat vägivallatsesid nende kallal," rääkis Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo.

"Neid vägivallajuhtumeid oli mitmeid ja väga erinevaid. Neid lapsi löödi, näpistati, tõugati, tekitati kergemaid kehavigastusi ja kõigil kolmel oli neid episoode erinev arv. Kõik see toimus kolme-nelja kuu vältel üle-eelmise aasta alguses," kirjeldas Merilo.

Juhtunu uurimine oli vanemprokuröri sõnul keeruline, sest läbi tuli vaadata palju videomaterjali. Lisaks on kannatanute puhul tegu sügava intellektipuudega noortega.

"Tõendamise just see tegigi keeruliseks. Kui tavakannatanu on põhiline tõendiallikas meil, kes tuleb ja räägib, mis temaga juhtus, kui räägib, sest need lapsed olid kõik kõnevõimetud, kes ei olnud võimelised enda eest seisma, rääkimata seda, et hiljem uurijatele rääkida. Need tõendid tuli hankida muul moel. Just see tegi selle asja ka keeruliseks, et need juhtumid tuli välja noppida videosalvestistest. Samal ajal ka nii uurijatel kui ka prokuröril tuli hiljem kaaluda, millisel juhul on tegemist kuriteoga, millisel juhul mitte, millistel juhtudel laps näiteks tundis valu, millal mitte, sest nad ise ju ei räägi," rääkis Merilo.

Kolm Lille Kodu endist töötajat ja nende kaitsjad ei soovinud oma kommentaare anda. Nii rääkis vanemprokurör Sirje Merilo ka sellest, millega süüdistatavad oma tegutsemist põhjendasid.

"Nad põhjendasid seda põhiliselt sellega, et tegemist on väga raske kontingendiga, mis ju vastab tõele. Selliste lastega hakkama saamine ongi ülimalt keeruline ja sellepärast sinna ei võeta ju inimesi tänavalt, vaid nad on eriväljaõppega. See ei ole mitte mingil juhul õigustus, sest on ju meetodid, kuidas nende lastega hakkama saada. Aga see oli nende põhiline õigustus, et kontingent on väga raske ja nad muudmoodi ei saanud," selgitas Merilo.

Kaitsjad tegid taotluse kokkuleppemenetluseks, millega prokurör nõustus.

Prokurör taotles Anu Aleksejevile ühe aasta ja kuus kuud vangistust kolmeaastase katseajaga, Kätlin Männikule ühe aasta ja kolm kuud vangistust kaheaastase katseajaga ning Liina Ots-Lassile kuus kuud vangistust ühe aasta ja kuuekuulise katsejaga.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 1. veebruaril.

Lisaks kolmele kohtualusele vallandati Lille Kodust seoses selle juhtumiga veel kaks töötajat, kelle süü polnud aga nii suur, et neile kriminaalkahtlustust esitada.