Eelmise nädala lõpus saatis Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager välja kirja, millega andis teada soovist riigiabi reeglid üle vaadata. Kirja adressaadiks olid kõik 27 Euroopa Liidu riiki ning vastamistähtajaks järgmine nädal.

Sellega kuulutas ta sisuliselt välja Euroopa Ülemkogus juba detsembris tehtud otsuse seista vastu USA ja Hiina laialdasele riigiabile rohetehnoloogia sektoris. Käivitavaks jõuks oli Ameerika Ühendriikide inflatsiooni vähendamise seadus, mis meelitab Euroopa tööstust üle Atlandi ookeani liikuma. Vahendiks raha, mida riik rohesektori ettevõtetele maksab, ning tulemuseks majanduskasv nende riikide arvelt, kes riigiabi ei anna.

Euroopa probleemiks on aga see, et koroonapandeemia ja energiakriisi käigus on riigid niigi palju raha kulutanud. Soovi veel mingisugune riigiabi rahastu teha ei ole. Vähemasti pole seda Hollandil ja mitmel teisel riigil, kellel kõigil on ka vetoõigus. Ent Vestager siiski loodab, et mingi fond on võimalik.

Eriti mures on tööstuse kadumise pärast Saksamaa ja eriti Prantsusmaa, kes maksnud seepärast ka Euroopa mõistes tohutuid summasid riigiabiks – väljaande Politico andmetel lausa 77 protsenti kogu Euroopa Liidus makstud riigiabist viimastel aastatel.

Vestageri soov on ilmselt lõdvendada riigiabi reegleid, et rohesektoris subsideerimist tõsta ja võistelda USA-ga. Või siis täpsemalt seis nendega võrdsemaks muuta. Muutuse peamise tagantlükkaja Prantsusmaa hinnangul võiks riigiabi reeglid sisuliselt kaotada akude, vesiniku- ja muude sarnaste tehnoloogiate puhul. Kusjuures Euroopa Komisjon leiab, et kõne alla võiks tulla ka boonusskeem, kus riigid võivad toetada firmasid, kui nad oma investeeringuid Euroopast ära ei vii.

Riigiabisõja kohta küsiti eelmisel nädalal ka Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula von der Leyenilt.

"Meie tahame kvaliteedis võistelda. See on oluline. Me ei taha võistelda riigiabis, aga kvaliteedis. Meile on oluline teha vajaduste analüüs, et faktid ja arvud ritta seada selles, mis on rohetehnoloogia sektor. Samuti milline on mõju ja kuhu me Euroopa avalikku raha sihtima peame," sõnas von der Leyen.

Ehk teisisõnu nendib ka tema läbi lillede, et riigiabisõjas osalemisest pääsu ei ole.