Euroopa Liidu majanduspoliitika on keerulise küsimuse ees: kuidas vastata Ameerika Ühendriikide suvisele otsusele toetada ettevõtteid sadade miljardite dollaritega. Kui USA autotootja Ford teatas esmaspäeval, et plaanib Saksamaa 3200 töötajat koondada, andis see ainult hoogu juttudele, et peagi kolib oluline hulk ettevõtteid oma tootmise teisele poole ookeani.

Ehkki Saksamaa on juba praegu andnud oma ettevõtetele Euroopa mõistes tohutuid toetusi, ei tohi ka nemad Euroopa Liidu seatud piiridest üle astuda. Kuid jaanuari keskel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku reegleid lõdvendada. Kas, kuidas ja kui palju, selle kohta on pea kõik liikmesriigid, teiste seas Eesti, nüüdseks oma vastuskirja saatnud.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ütles ERR-ile, et mõni komisjoni ettepanek, näiteks riigiabi loa taotluste menetlemise kiirendamine Eestile sobib.

"Kui me räägime üle-euroopalise tähtusega projektide riigiabist, siis see riigiabi taotluse menetlus komisjoni juures võib kesta kuuest kuust kuni aastani. See ilmselgelt on pikk," ütles Kajak ning lisas, et komisjon räägib võimalusest teatud juhtudel see mõne nädalani lühendada.

Et ei tekiks toetuste sõda

Aga palju hoogsama arutelu tõmbas käima komisjoni ettepanek lubada riikidel toetada teatud sektori ettevõtete roheinvesteeringuid, et vältida tootmise ümberpaigutamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse.

"Üks on rohe-energeetika täiendav toetamine, teine on rohetransport ja mobiilsus ning teadus- ja arendustegevus," loetles Kajak võimalikke valdkondi.

"Aga sellest, mis jõuab lõplikult sinna ettepanekusse, on veel vara rääkida," lisas ta.

Seda enam, et liikmesriikide tagasiside komisjoni esialgsele mõttepaberile ulatub seinast seina. Saksamaa ja Prantsusmaa toetavad seda mõtet. Väiksemad riigid on ettevaatlikumad. Mis sest, et Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageri sõnul peaks ettevõtete toetamine jääma piiratud ajaraami.

Kaur Kajak märkis, et Eesti toetab senist riigiabipoliitikat.

"Selle põhibaas on, et riigiabi on ikkagi väga erakorraline meede ettevõtluse toetamiseks. Ideaal on see, et ettevõtlus ja majandus toimiksid ilma riigi toeta ja ilma riigiabi andmata," sõnas Kajak. "Aga kui seda tuleb siiski anda, on oluline vastata erinevatele turutõrgetele ja vaadata, et ei tekiks hilisemalt turumoonutusi," lisas ta.

Vestagerile saadetud vastuskirjas juhtis Eesti võimalikele riskidele tähelepanu. Kajaki sõnul ei tohi reeglite lõdvendamine viia reeglite kadumiseni.

"Oluline on see, et sellised lühiajalised meetmed või eesmärgid ei rikuks pikaajalist või suurt eesmärki. Et ei tekiks toetuste sõda liikmesriikide vahel, kus erinevad liikmesriigid pakuvad ettevõtetele erinevaid toetusskeeme ja siiamaani ühtlases Euroopa siseturus tekiks killustatus," selgitas Kajak.

Samameelseid riike on mitu

Moel või teisel on sarnane sõnum kõlanud mitmest, peamiselt väiksemast riigist. Soome Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen ütles neljapäeval Ylele, et olemas on grupp sarnaselt mõtlevaid riike.

"Eestile sarnase hoiakuga on näiteks kõik Põhjamaad ja Holland. Nii et selline seisukohtade ühtlustamine käib," ütles Kajak.

Euroopa Komisjon peaks oma ettepanekute paketti tutvustama kahe nädala jooksul.

Komisjoni ja liikmesriikide vahel on räägitud ka võimalusest luua muu hulgas koos reeglite lõdvendamisega nende sektorite täiendav rahastamine nii, et riigid ei saaks üksteist üle pakkuda, vaid raha jagataks ühisest potist ja vastavalt kokkulepitud korrale.