Venemaa tahab oma armee 1,5 miljonini kasvatada 2026. aastaks

Vene kaitseminister Sergei Šoigu juhtimas armeejuhtide koosolekut sõjaväe suurendamise teemal.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu juhtimas armeejuhtide koosolekut sõjaväe suurendamise teemal. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Venemaa juhtkonna detsembris avalikustatud plaan suurendada riigi relvajõude 1,5 miljoni meheni ning luua kaks uut sõjaväeringkonda ja mitu suurt väekoondist peab olema ellu viidud ajavahemikus 2023-2026, ütles kaitseminister Sergei Šoigu teisipäeval.

"Venemaa president otsustas suurendada relvajõude 1,5 miljoni sõjaväelaseni. Riigi sõjalise julgeoleku tagamine, uute föderatsioonisubjektide (Ukrainalt annekteeritud alade – toim.) ja Venemaa kriitilise tähtsusega objektide kaitse on võimalik ainult relvajõudude tähtsamaid struktuurilisi komponente tugevdades," rääkis Šoigu teisipäeval peetud kohtumisel Vene relvajõudude juhtidega.

Tema sõnul tuleb luua kaks väeliikide-ülest strateegilist territoriaalset moodustist – Moskva ja Leningradi sõjaväeringkond, aga ka uued iseseisvad sõjalised grupeeringud annekteeritud aladel.

Lisaks tuleb formeerida armeekorpus Karjalas ning kolm motolaskurdiviisi maavägede ning kaks ründediviisi õhudessantvägedes. Lääne, Kesk ja Ida sõjaväeringkonnas ning Põhjalaevastikus tuleb aga seitse motolaskurbrigaadi suurendada diviisi suurusteks.

Nii Karjala kui Leningradi oblast asuvad Soome piiri ääres ning Soome koos Rootsiga on esitanud taotluse liituda NATO-ga tulenevalt Vene agressioonist Ukraina vastu.

Vene kaitseministeerium teatas veel, et plaanib tugevdada oma mere-, õhu- ja kosmose- ning strateegiliste raketivägede lahinguvõimet. 

Šoigu sõnul tuleb erilist tähelepanu pöörata lepinguliste sõjaväelaste värbamisele ning vägede kindlustamisele relvastuse ja muu tehnikaga. Samuti peab suurendama sõjaväepolügoonide arvu ning parandada vägede ja sõjaväelaste väljaõpet.

Šoigu juhitud koosolekul osalesid kaitseministri asetäitjad, Vene relvajõudude väeliikide juhid ning president Putini otsuste elluviimise eest vastutavad komandörid.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov tunnistas teisipäeval, et muudatused toimuvad sõja tõttu Ukrainas, kus Lääs peab tema sõnul käsilussõda Venemaaga saates Ukraina toetuseks üha võimsamaid relvi.

Eesti kaitsevaldkonna eksperdid kahtlesid detsembri lõpus, kas Venemaa ka tegelikult suudab välja kuulutatud reforme ellu viia.

Vene relvajõududes oli erinevatel andmetel 2022. aastal umbes 1,1 - 1,2 miljonit sõjaväelast. Pärast 24. veebruaril alanud sissetungi Ukrainasse on Venemaa Kiievi väitel kaotanud üle 100 000 sõjaväelase.

Toimetaja: Allan Aksiim, Mait Ots

Allikas: Interfax, Reuters, RIA Novosti

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: