Eesti jääb Venemaa loodeosa sõjalise tugevdamise lubaduse suhtes äraootavaks

Vene president Vladimir Putin (vasakul) ja kaitseminister Sergei Šoigu Vene sõjaväevarustuse messil sõdurisaabast uurimas.
Vene president Vladimir Putin (vasakul) ja kaitseminister Sergei Šoigu Vene sõjaväevarustuse messil sõdurisaabast uurimas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Eesti eksperdid kahtlevad Vene kaitseministri Sergei Šoigu lubaduses tugevdada vastuseks NATO laienemisele riigi loodepiirkonna sõjalist suutlikkust. Kaitseväe esindaja kinnitusel jälgitakse idapiiri taga toimuvat siiski tähelepanelikult.

"Venemaa on varemgi ähvardanud rakendada vastumeetmeid, kui Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad. Ta lubas seda teha isegi veel enne, kui Soome ja Rootsi teatasid, et nad soovivad NATO-ga liituda. Seda enam lubas ta seda siis ja nüüd siis kuuleme üksikasjalikumalt, mis need meetmed on," rääkis kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu kommenteerides Šoigu teadet plaanist luua vastuseks Soome ja Rootsi NATO-sse astumisele senise lääne sõjaväeringkonna asemel eraldi Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonnad ning kaks uut diviisi.

"Eks see ole sõnum kodupublikule ja ka välismaailmale. Kahtlemata nad väga tahaksid seda saavutada. Ma lihtsalt kahtlen Venemaa võimes nii rahaliste kui muude ressursside mõttes, et neil see kõik olemas on," märkis Stoicescu. "Arusaamatuks jääb, mis on see uus kvaliteet, mida Venemaa sellega taotleb peale kahe uue õhudessantdiviisi loomise. Ja kust see raha ja muud vahendid ning ka inimesed selleks võetakse," lisas ta.

Stoicescu sõnul on väga küsitav, kas Moskva suudab lähiaastatel nii suure eesmärgiga hakkama saada: "Arvestades, kui kalliks on sõda Ukrainas Venemaale juba maksma läinud – jutt käib sadadest miljarditest dollaritest või eurodest – ja kui palju kavatseb Venemaa veel kulutada järgmisel aastal sõjale, sest Putin ju rääkis, et Venemaa ei hoia kokku selle võidu nimel, mida nad väga soovivad, kuid mida nad ilmselt ei saavuta."

Ekspert märkis ka, et Venemaa senised dessantväeosad, Pihkva diviis nende hulgas, on saanud märkimisväärselt kannatada selles sõjas. "Ma ei julge öelda, et neist on alles jäänud riismed, sest neid on kasutatud ka teistes olukordades, Süürias ja mujal, aga need plaanid tunduvad mulle ikka väga ambitsioonikad praegu," kommenteeris ta.

Stoicescu sõnul takistab Venemaal relvajõudude arendamist ka vägedes lokkav korruptsioon. "Korruptsioon on selle süsteemi olemus. See on selle vereringe, nii et seda nad päriselt välja ei juuri mitte kunagi," tõdes ta.

Ja ehkki paberil võib muutused ära teha, siis reaalelus pole Stoicescu hinnangul neid Ukrainas sõja ajal teha võimalik.

Kalev Stoicescu Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

"Ma ei usu, et seda on neil puhtfüüsiliselt võimalik teostada nii kaua, kuni sõda käib – paralleelselt selle tohutu jõupingutusega, mis nad praegu teevad, kus nad peavad kõik mängu panema ja keskenduma, et nad suudaksid selliseid põhjalikke reforme relvajõududes ette võtta ja ümberkorraldusi teha ning sinna veel lisaressursse paigutada – see loogiliselt ei klapi," rääkis analüütik.

Viitele, et dessantdiviiside puhul on ju tegemist ründeväeosadega, tõdes Stoicescu, et see haakub Venemaa senise käitumisega. "See sobib kokku Venemaa agressiivse ja eskaleeriva hoiakuga – rõhku pannakse mitte kaitsele, vaid ründevõimele."

Kaitsevägi: Venemaa algatusi tuleb alati jälgida

Kaitseväe pressiohvitser Taavi Laasik tõdes, et praegu on veel keeruline öelda, mismoodi Venemaa väljaöeldud uute üksuste loomine riigi lääneosas reaalselt välja nägema hakkab.

"Tegemist ei ole iseenesest millegi uue või erakordsega – sarnaseid tegevusi on Venemaa teinud ka varem ning selle eesmärk on näidata vastuseisu Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisele ning katse demonstreerida oma võimet lääneriikidele ja veel enam Venemaa avalikkusele," ütles kapten Laasik.  

Ka tema viitas Vene relvajõudude suurtele kaotustele Ukrainas, mis on riigi läänepoolseid väeosi oluliselt nõrgendanud: "Faktiliselt on Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukrainas avaldanud Venemaa lääne sõjaväeringkonnale ja riigi armeele üldiselt olulist negatiivset mõju – nii isikkoosseisu kui ka tehnika osas."

"Siiski on sellest hoolimata Venemaal jätkuvalt piisavalt sõjalist võimet, et ohustada regiooni julgeolekut," rõhutas Laasik.  

"Riigi sõjalise juhtkonna väljaütlemisi uute strateegiliste üksuste moodustamisest tuleb kindlasti silmas pidada. Samas näitab alles tulevik, kas ja millises mahus nad väljaöeldud plaanid realiseerida suudavad," lõpetas kaitseväe esindaja oma kommentaari.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: