Teadlane: sündimuse vähenemine on osalt seotud kriiside ja ebakindlusega
Möödunud aasta oli Eestis väikseima sündide arvuga viimase 100 aasta lõikes. Teadlased selgitavad seda rahvastikustruktuuri ja ülemaailmsete kriiside kokkulangemisega, samas on osad noored teinud teadliku valiku lapsi mitte saada.
Õige pea oma esimest sünnipäeva tähistav Ramor ei tea veel, et tema sünniaasta oli üks ebastabiilsemaid viimastel aastakümnetel. Ema Kristiina Raja ütles, et laps oli oodatud.
"Pigem on see, et kui on soov ja tahtmine ja on see tunne, et on nüüd see õige hetk, kus laps võiks näha ilmavalgust vaatamata ühiskondlikele eripäradele või erilisustele nagu praegu on olnud, siis lihtsalt ta tuleb," rääkis Raja.
Siiski sündis möödunud aastal 1550 last vähem kui aasta varem. Osalt on seda tunda ka beebide huvikoolides.
"Kui me võtame aja mõõtühikut enne koroonat, siis meil oli Meero Muusikus ligi 100 beebit, kes käis igal nädalal tundides. Nüüd on see arv vähenenud ja ei ole veel taastunud – umbes 60 ringis on meil," selgitas Meero Muusiku juhataja Varje Lepp.
Kui eelmist aastat mõjutas ka muutunud rahvastikustruktuur, siis kriisid ja ühiskondlik ebakindlus pole sündidele kunagi head olnud.
"Üks põhjus ongi see, et meil on vähem inimesi Eestis iseenesest, kes võiksidki teoreetiliselt lapsi saada. Aga see ei ole kogu seletus. Seal on kindlasti teine tegur ka ja see on ilmselt ikkagi seotud ebakindluse ja kõigi nende kriisidega, mis meid on tabanud viimastel aastatel," rääkis Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar.
Kas sündide edasilükkamine ajale, kui maailm on stabiilsem, võib põhjustada lõplikku muutust sündimuskäitumises?
"Tänapäevased andmed pigem näitavad, et kui see edasilükkamine ükskõik, mis põhjustel toimub, siis enamasti ka see lõplik sündide arv on väiksem," ütles Ainsaar.
Tänapäeva muutunud maailmale viidates nendivad mitmed naised, et on otsustanud mitte ainult lapse saamist edasi lükata, vaid sellest üldse loobuda.
"Ma lihtsalt tean, et mul on teisi muresid ja teisi asju, mida ma tahan teha. Lihtsalt ma ei suuda anda lastele oma tähelepanu ja ressurssi," ütles Jana Levitina.
"Kui meie vanemad ja võib-olla natuke veel vanemad tegid lapsi, sest nii oli kombeks, siis meie täna vaatame, missugune see maailm on, missugune on meie enda vaimne tervis. Ja see, kui üks naine lapsi ei sünnita, ei tähenda, et ta kunagi ei ole lapsevanem. Meil on lastekodud, turvakodud vanemateta lapsi täis ja miks mitte panustada ühiskonda teistmoodi," rääkis Marianne Ubaleht.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"