Eesti rahvaarv on statistikaameti andmetel 1. jaanuari seisuga 1 357 739 inimest ehk kahe protsendi võrra suurem kui aasta tagasi.

Kuigi Eesti rahvaarvu suurenemise üle võib rõõmustada, on mullune kaheprotsendiline kasv siiski Ukraina sõjast tulenev erand.

Viimastel aastatel ongi Eesti rahvaarv kasvanud peamiselt sisserände arvelt. "Viimase viie aastal jooksul on Eestist saanud sisseränderiik ja tullakse väga palju erinevatest rahvustest. Kui me vaatame kümne aasta tagust rahvaloendust, siis oli Eestis esindatud 184 erinevat rahvust, nüüd, viimase rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvuse inimesed," rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

"Eelmise aasta rännet mõjutas väga tugevalt ukrainlaste sisseränne. Nemad moodustasid 75 protsenti Eesti eelmise aasta sisserändest," lisas ta.

Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professori Allan Puuri sõnul on aastane rahvaarvu kasv kaks protsenti väga tavatu. "Niisuguseid kasvunumbreid me näeme maailmas võib-olla Aafrika riikides ainult," sõnas ta.

Paljud sisserändajad on tegelikult hoopis Eestisse tagasipöördujad. Peamiselt tulevad eestlased tagasi Soomest.

"Koroona-aastad natukene lõid need kaardid sassi, aga üldiselt trend on ikkagi see, et rohkem tuleb eestlasi tagasi kui siit ära läheb," ütles Trasberg.

Eestlasi on rahvastikust 69 protsenti ja see ei ole viimase kümne aastaga muutunud. Küll aga on igal inimesel võimalik ise otsustada, mis rahvuse esindajana ta end määratleb. See võib elu jooksul muutuda, nagu rahvaloendusest selgub.

"See põhiline rahvuste vahetamine käib nii, et näiteks olid vene rahvusest, nüüd mingil hetkel muudavad ennast eesti rahvuseks inimesed. Seda on rohkem näha nooremate varem vene rahvusest inimeste hulgas. Aga siin me räägime ikkagi pigem väga väikestest trendidest, siin ei ole mingid väga suured muutused," selgitas Trasberg.

Eelmise aasta rekordmadal sündide arv, mis jäi alla 12 000, jätkab aga kuni kümme aastat veel vähenemist, sest just nii kaua kestab 1990. aastatel sündinute demograafiline auk, enne kui 2000. aastatel sündinud arvukam põlvkond sünnitusikka jõuab.

"1980. aastatel sündinud suured põlvkonnad on nüüd 30. eluaastates ja nad vaikselt liiguvad sellest perekasvueast välja. Ja need põlvkonnad, kes asemele on tulnud juba, on arvuliselt umbes 40 protsenti väiksemad," rääkis Puur.

Kui mullune sündide arv oli üle kümne protsendi üle-eelmisest aastast väiksem, siis edaspidi võib sündide arvu vähenemine jätkuda umbes 200 kaupa aastas.

"Kusagile 11 000 kanti peaks ta siis selle pikaajalise vähenemise tulemusel liikuma," ütles Puur.

Rekordiline surmade hulk väheneb kiiremini. Koroona järelmõjud võivad juba aasta-paariga välja taanduda ja oodatav eluiga peaks jälle pikenema hakkama.