Serbia on traditsiooniliselt olnud üks Venemaa kindlamaid liitlasi Euroopas. Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale püüab aga Belgrad end Moskvast distantseerida, andis intervjuus Bloombergile mõista Serbia president Aleksandar Vučić.

Vučić tõrjus Venemaa väiteid nagu kuuluks Venemaa alla mitmed Ukraina territooriumid. Serbia president kartis, et kõige hullem on veel ees, kuna kumbki osapool sõjas ei soovi oma positsioonidest loobuda.

Vučić on Venemaa presidendi Vladimir Putiniga viimastel aastatel korduvalt kohtunud. Serbia president õppis kohtumiste tarbeks seepärast spetsiaalselt suhtluse lihtsustamiseks vene keelt. Vučić tunnistas, et pole nüüd mitmeid kuid Putiniga suhelnud.

"Me oleme algusest peale öelnud, et me ei saa ja me ei kavatse toetada Venemaa invasiooni Ukraina vastu," kinnitas Vučić teisipäeval. "Meie jaoks on Krimm Ukraina, Donbass on Ukraina ja see jääb nii," rõhutas Serbia president.

Serbia on ajalooliselt püüdnud hoida oma geopoliitilisi ja majanduslikke huvisid tasakaalus lääneriikide ja idapoolsete riikide vahel, kuid Bloombergi sõnul näitavad viimased Serbia presidendi remargid, et riigi välispoliitiline positsioon on nihkumas.

Vučić valiti ülekaalukalt eelmisel aastal tagasi Serbia presidendiks ning ta on seadnud eesmärgiks viia Serbia Euroopa Liitu. Vučić pole enda sõnul Venemaa vastu suunatud sanktsioonidega ühinenud, kuna Venemaa toetab Serbiat Kosovo mittetunnustamise poliitikas. Samuti müüb Venemaa Serbiale alla turuhinna enda maagaasi.

Kosovo kuulutas end Serbiast 2008. aastal iseseisvaks ning on praegu mitmete, kuid mitte kõigi maailma riikide poolt tunnustatud.

Bloombergi hinnangul saab Serbia ja Kosovo ning Venemaa ja Ukraina vahel tõmmata paralleeli. Nõnda nagu Kiievi-Vene häll on Ukraina aladel peab Serbia oluliseks Kosovo pinnal peetud lahinguid Osmanite impeeriumi vastu.

Vučić rõhutas, et Belgradil ja Moskval on traditsiooniliselt olnud head suhted, kuid "me ei ole alati rõõmsad mõnede nende [Venemaa] poliitiliste seisukohtade suhtes.

Bloomberg toob esile, et Venemaa moodustab Serbia väliskaubavahetusest kuus protsenti, kuid suurima osakaaluga on ülekaalukalt Euroopa Liit.

Paljud Venemaalt mobilisatsiooni eest põgenenud venelased on suundunud Serbiasse. Samas selgus eelmisel aastal riigis läbi viidud küsitlusuuringu kohaselt, et nende jaoks on kõige eelistatuim maailmaliider Vladimir Putin.

Freedom House hinnangul on Serbia osaliselt vaba ühiskond, kuna seal on piiratud inimeste poliitilisi ja kodanikuvabadusi. Vučić oli Jugoslaavia autokraatliku juhi Slobodan Miloševići valitsuses informatsiooniminister.