ERR Mitrovicas: EL püüab Serbiat ja Kosovot lepitada, kuid pinged püsivad

Serbia ja temast lahku löönud Kosovo püüavad Brüsseli eestvedamisel suhete normaliseerimise kõnelustel pikaajalise leppeni jõuda. Viimast aastat on aga iseloomustanud pigem Belgradi ja Priština pidev pingetekruvimine, mis on toonud kaasa plahvatusohtlikke olukordi ja suurema radikaliseerumise inimeste seas.

Vastasseisu tulipunkt asub Kosovo põhjaosas Mitrovicas. Ibari jõgi jagab Mitrovica valdavalt albaanlastest elanikega lõunaks ja valdavalt serblastest elanikega põhjaks. Jõgi ajab suurvee tõttu üle kallaste, nähtamatuks piiriks oleval sillal käib praegu rahulik liikumine ja korda valvavad Itaalia karabinjeerid.

Elanikud ei ole aga kindlad, et konflikt peagi taas korduda ei või.

"Praegu on palju parem kui oli kuu aega tagasi aastavahetuse eel, aga teatud pinged on jäänud," rääkis Aleksandar.

"Me tunneme end siin nagu getos. Me oleme mures ja tahame rahu, et meie lapsed saaksid üles kasvada rahus," ütles teine kohalik elanik.

Viimastel kuudel jõuti plahvatusohtliku olukorrani, kui Kosovo serblased püstitasid teetõkkeid ja keskvõim saatis piirkonda albaanlastega mehitatud politsei eriüksuslased.

Järjekordne kriis sai hoo sisse auto registrimärkidest. Üle piiri minnes tuleb teise riigi tunnused kinni katta, selline on praegune viis hakkama saada. Kosovo valitsus hakkas eelmisel aastal ühtlasi nõudma, et kõigil Kosovo elanikel oleks auto Kosovo registrimärgiga. Belgrad seisis sellele vastu ja nii ka paljud Kosovo serblased. Pingete teravnemine päädis paljude serblaste lahkumisega Kosovo riigiametitest, näiteks politseist ja võimuorganitest.

"Kogukond jäi kahe kõva kivi vahele ja nii on see käinud juba mõnda aega. Ühelt poolt süüdistatakse Belgradi, et nad kasutavad Kosovo serblaste kogukonda ära iseenda poliitilistes huvides, eelkõige seoses Serbia Euroopa Liidu integratsiooniga. Teisalt ei tee Kosovo valitsus midagi selleks, et mitte anda Serbiale võimalust kohalikku kogukonda ära kasutada. Meil on praeguse Kosovo valitsusega väga halvad suhted ja ühtegi kodanikuühiskonna soovitust registrinumbrite või diplomite tunnustamise kohta ei ole valitsus arvesse võtnud," kommenteeris kodanikuühenduse eestvedaja Põhja-Mitrovicas Milica Andric Rakic.

"Kui rääkida praegu sellest, kui ohtlik see oli, siis see oli ohtlik, äärmiselt ohtlik. Ratsionaalseid ja mõistlikke hääli kodanikuühiskonnast, millega kutsuti mõlemat valitsust üles hoiduma igasugusest konfliktist ja igasugusest provokatiivsest, tugevast, toksilisest narratiivist, ei võetud lihtsalt kuulda. Mina loodan nüüd ainult sellele, et rahvusvaheline kogukond on nüüd tõepoolest tähelepanelik ja seab agendat nii, et osapooled jõuavad pikaajalise kokkuleppeni," rääkis Põhja-Mitrovica kodanikuühenduse eestvedaja Miodrag Milicevic.

Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise kõneluste keskmes on praegu serblaste soov saada serblaste enamusega piirkondades endale suurem autonoomia erilise assotsiatsiooni loomise läbi. Kosovo näeb selles aga justkui Trooja hobuse sisseseadmist.

"Vähemuste õigused on olulised, me oleme multietniline riik, samas selliste õiguste andmist, mis meie riigi paralüseerib ja muudab selle mittetoimivaks, ei juhtu," ütles Kosovo välisminister Donika Gervalla-Schwartz.

Vaatamata pingetele on Priština ja Belgradi analüütikute sõnul Venemaa agressiooni valguses lääne huvi ühes Euroopa konfliktikoldes rahuni jõuda praegu väga suur. Milline kompromiss võiks olla võimalik?

"Kosovo peab looma Serbia kogukondade assotsiatsiooni – see on Kosovo poolt kompromissi võtmeelement. Serbia poolt peab kompromiss tähendama de facto – mitte de jure, aga de facto – Kosovo tegelikkuse tunnistamist. Nad peavad tunnustama Kosovo piire, terviklikkust ja suveräänsust," ütles Kosovo Euroopa Poliitika Instituudi juht Demush Shasha.

"Kindlasti on punane joon Serbia jaoks ÜRO koht Kosovole. Sellist kokkulepet ei sünni. Teisalt on oluline teema serblaste tõsised probleemid Kosovos nagu haridus, tervishoid ja kohalikud omavalitsused ja nii edasi ning lisaks sellele Serbia keskaegse pärandi kaitse Kosovos," ütles Belgradi Kaasaegse Poliitika Keskuse juht Nemanja T. Štiplija.

Kokkulepe annaks Balkani riikidele ühtlasi võimaluse liikuda edasi Euroopa Liidu teel.

Vastasseisu keskmesse jäänud Kosovo serblasi on hinnanguliselt ligikaudu 100 000. Kaugeltki mitte kõik nad aga ei ole Priština vastu. Ametist lahkunud serbia poliitikute asemel asus ministriametisse näiteks Nenad Rasic.

"Ma olen siin, et esindada ehtsaid Kosovo serblasi, kes on rahumeelsed, poliitiliselt mõõdukad ja kes on pühendunud normaalsetele mehhanismidele ehk kooselule kõikide teiste rahvastega ja kogukondadega Kosovos. Ma kasutasin võimalust olla vastutustundlik seda tööd vastu võttes, nagu te ütlesite," rääkis Kosovo kogukondade minister Nenad Rašic.

Nagu Krimm kuulub Venemaale, kuulub Kosovo Serbiale, teatab grafiti Põhja-Mitrovicas. Kuivõrd mässulises põhjas serblased on ikkagi valmis iseseisva Kosovoga leppima?

"Parim lahendus põhjas oleks Serbia osaks saamine, aga ma ei usu, et see juhtub. Mingisugune autonoomia võiks olla siis parim lahendus," ütles Aleksandar.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: