Oluline kolmapäeval, 18. jaanuaril, kell 22.28:

- Ukraina luure: Venemaa tahab mobiliseerida ka Moskva elanikke;

- CNN: USA valmistab ette üht seni suurimat sõjalise abi paketti;

- Kanada lubas Ukrainale anda 200 Senatori soomukit;

- Läti saadab Ukrainale veel Stingeri õhutõrjerakette ja koptereid;

- ISW: Putin võib lähipäevade jooksul välja kuulutada teise mobilisatsioonilaine;

- Leht: USA saadab oma Iisraeli ladudest Ukrainasse laskemoona;

- Leht: Saksa sõjatööstus saab sel aastal saata Ukrainasse 15 Leopard 2 tanki;

- Briti luure: Ukraina väed lahkusid Soledarist esmaspäeval;

- Valge Maja vihjas, et USA suurendab sõjalist toetust Ukrainale;

- Zelenski tänas liitlasi Patriotide tarnimise eest;

- Ukraina peastaap: Venemaa tõi okupeeritud aladele Vene ametnikke;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 820 sõdurit, 10 jalaväe lahingumasinat ning üheksa tanki.

Ukraina peastaabi väitel tulistati päeval alla üks Vene Ka-52 sõjakopter

Ukraina kaitsejõudude peastaabi õhtuse rindeülevaate kohaselt tulistati päeva jooksul alla üks Vene Ka-52 helikopter ning üks eksperimentaalne Vene droon Merlin-VR.

Hiljem teatas peastaap, et rünnati ka üht Vene elektroonilise sõjapidamise jaama, üht Vene kontrollpunkti ja kahte Vene vägede koondumisala.

CNN: USA valmistab ette üht seni suurimat sõjalise abi paketti

USA on väidetavalt valmistamas ette seni üht suurimat sõjalise abi paketti Ukrainale, ütlesid CNN-le kaks USA kaitseministeeriumi ametnikku. USA seni suurim abipakett kinnitati alles jaanuari alguseks ning selle suuruseks oli rahas rohkem kui kolm miljardit USA dollarit.

Kuid samas pole mingeid märke, et USA kavatseks Ukrainale saata Abramsi tanke, mida Kiiev on tuliselt soovinud.

USA tankiabist tundub sõltuvat ka Saksamaa järgmine käik, sest Wall Street Journal kirjutas oma allikatele tuginedes, et Berliin ei anna luba Saksamaal toodetud Leopardi tankide Ukrainasse saatmiseks enne, kui USA ei anna Ukrainale oma tanke.

Saksamaale on Leopardi tankide saatmiseks survet avaldanud nii teised Euroopa suurriigid kui ka Euroopa Parlament.

Scholz Davoses: "Me peame vältima Vene-NATO sõda"

Saksa kantsler Olaf Scholzilt küsiti Maailma Majandusfoorumi kohtumisel Davoses, et miks ta kõhkleb andmast Leopard 2 tanke Ukrainale.

Scholz rõhutas oma vastuses, et Saksamaa on olnud üks suurimaid Ukraina toetajaid ning "me peame vältima, et see ei muutuks sõjaks Venemaa ja NATO vahel". Scholz rõhutas taas, et relvatarnete osas peetakse kõnelusi liitlastega, vahendas The Guardian.

Ukraina luure: Venemaa tahab mobiliseerida ka Moskva elanikke

Ukraina sõjaväeluure teatel tahab Vene Föderatsioon järgmise mobilisatsioonilaine raames mobiliseerida ka Venemaa pealinna Moskva elanikke.

Ukraina luure väitel on Vene võimud huvitatud eelkõige meestest vanuses 40-55, kes on varem Vene armees teeninud ning kellel on olemas teatud sõjaline eriala.

Ukraina sõjaväeluure väitel tahavad Vene võimud luua ka nö omakaitse üksuseid, kes patrulliks Moskva tänavatel ja ajaks ennetavalt laiali võimalikud suurkogunemised. Kahtlusi tekitav suurkogunemine algavat 20 inimesest.

Kanada lubas Ukrainale 200 Senatori soomukit

Kanada kaitseminister Anita Anand tegi kolmapäeval üllatusvisiidi Ukrainasse ning teatas, et riik annab Ukrainale täiendavad 200 Senatori soomukit, teatas Kanada väljaanne National Post.

We've heard it clearly: Ukraine's Armed Forces appreciate the manoeuvrability, durability, and agility of Canadian-made Roshel armoured vehicles. That's why we're sending 200 more of these armoured vehicles to Ukraine.

— Anita Anand (@AnitaAnandMP) January 18, 2023

Varem ostis Kanada Ukrainale kaheksa Senatori soomukit. Viimase aasta jooksul on Kanada andnud Ukrainale viie miljardi dollari väärtuses sõjalist-, humanitaar-, ja majandusabi.

Lubatud sõjalise abi kohale toimetamise ajakava pole veel teada.

Läti saadab Ukrainale veel Stingeri õhutõrjerakette ja koptereid

Läti saadab Ukrainale täiendavaid Stingeri õhutõrjerakette, helikoptereid, kuulipildujaid, laskemoona ja droone, vahendas LSM.

Läti kaitseminister Ināra Murniece külastas see nädal Ukrainat ning kohtus riigi kaitseministri Oleksi Reznikoviga.

Putin: sõjaline erioperatsioon alustati "sõja lõpetamiseks" Donbassis

Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval Leningradi blokaadi ellujäänutele ja sõjaveteranidele, et Venemaa alustas "sõjalist erioperatsiooni" Ukraina vastu "sõja lõpetamiseks" Donbassis.

Putini väitel elavad Donbassis põhiliselt Vene inimesed, kellest Venemaa ei saanud loobuda.

Putin nimetas taaskord Ukraina 2014. aasta sündmusi relvastatud riigipöördeks, vahendas BBC. Venemaa president oma riigi rolli olukorra eskaleerimises ei maininud.

Venemaa, USA ja Ühendkuningriik allkirjastasid 1994. aasta Ungaris Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi, millest lubati Valgevenele, Kasahstanile ja Ukrainale tuumarelvadest loobumise eest julgeolekutagatisi. Hiina ja Prantsusmaa toetasid memorandumit eraldiseisvate dokumentidega.

Venemaa poolt allkirjastatud memorandumi kohaselt tunnustavad kõik osapooled Ukraina, Kasahstani ja Valgevene rahvusvaheliselt tunnustatud piire.

Lavrov: Vene ja USA luurejuhtide kohtumine oli kasulik, kuigi ei toonud läbimurret

Venemaa välisminister Sergei Lavrov kinnitas kolmapäeval, et novembris toimunud USA ja Vene luurejuhtide kohtumine Türgi oli kasulik, kuid ei toonud endaga kaasa läbimurdeid. Ankaras kohtusid 14. novembril CIA peadirektor William Burns ja Vene välisluureameti direktor Sergei Narõškin, vahendas CNN.

Vene meedia kohaselt väljendas Narõškin teisipäeval valmidust uuesti Burnsiga kohtuda.

ISW: Putin võib lähipäevade jooksul välja kuulutada teise mobilisatsioonilaine

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul võib Venemaa president Vladimir Putin kuulutada lähipäevade jooksul välja teise mobilisatsioonilaine. ISW hinnangul võib see juhtuda juba kolmapäeval. 

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas teisipäeval, et Putin peab 18. jaanuaril Peterburis kõne. Siis on Leningradi blokaadi murdmise 80. aastapäev. ISW teatel Putinile meeldivad sümboolsed kuupäevad ja ta kasutab neid ära oma huvide jaoks. Ukraina luure hoiatas juba varem, et Moskva plaanib välja kuulutada teise mobilisatsioonilaine. 

Ukraina luure sõnul tahetakse mobiliseerida 500 000 sõdurit, mis võimaldab Venemaal luua sõjalisi reserve.

Ukraina: Kiievi oblastis kukkus lasteaia lähedal alla helikopter

"Brovarõ linnas kukkus lasteaia ja elumaja lähedal alla helikopter. Tragöödia hetkel viibis lasteaias lapsed ja asutuse töötajad. Kõik inimesed evakueeriti. On ohvreid. Õnnetuspaigal on kohal päästetöötajad, politsei," teatas Kiievi piirkonna juht Oleksi Kuleba. 

Ukraina politsei teatel hukkus õnnetuses siseminister ja tema asetäitja, täpsemalt ERRi uudises.

Leht: USA saadab oma Iisraeli ladudest Ukrainasse laskemoona

Ajaleht The New York Times teatas allikatele tuginedes, et USA saadab laskemoona Ukrainasse. Laskemoon asub praegu Iisraelis. 

USA relvajõududel on Iisraelis relvalaod, millest nad pole avalikkust teavitanud. Sõda Ukrainas on muutunud aga kurnamissõjaks ja USA võtab nüüd kasutusele oma laod Lähis-Idas, vahendas The New York Times. 

Lehe andmetel saadab USA oma Iisraeli ladudest Ukrainasse umbes 300 000 suurtükimürsku.

Ameerika Ühendrigid on saatnud või lubanud Ukrainale üle miljoni 155mm kaliibriga suurtükimürsu. Ukraina relvajõud kasutavad ühes kuus ligikaudu 90 000 suurtükimürsku ehk kaks korda rohkem kui USA ja Euroopa riikide mürskude tootmise maht ühes kuus.

USA on saatnud Ukrainale suurtükimoona ka varudest, mis asuvad Lõuna-Koreas. Kokkuleppe kohaselt ei saadeta Lõuna-Korea päritolu mürske otse Ukrainale, vaid need lähevad USA varude täiendamiseks.

Leht: Saksa sõjatööstus saab sel aastal saata Ukrainasse 15 Leopard 2 tanki

Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung teatas allikatele tuginedes, et kui Berliin peaks otsustama varustada Ukrainat Leopard 2 tankidega, siis riigi sõjatööstus suudab aasta lõpuks tarnida kuni 15 sellist sõjamasinat. 

Lehe teatel kaalub Saksamaa võimalust, et  tarnib Ukrainale veel 29 Leopard 2 tanki. Praegu peaksid need sõjamasinad saama Slovakkia ja Tšehhi. Kui need riigid nõustuvad, siis Praha ja Bratislava saavad oma tankid kätte 2024. aastal. 

Saksamaa relvatootja Rheinmetall teatas hiljuti, et remonti vajavad lahingutankid ei saa Ukraina jaoks valmis enne 2024. aastat. 

Rheinmetalli tegevjuhi Armin Pappergeri sõnul läheks praegu laos olevate tankide – vähemalt 22 Leopard 2 ja 88 Leopard 1 tanki – remontimiseks mitusada miljonit eurot.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ütles intervjuus Bloombergile, et on liitlastega kõnelustes Ukrainale tankide andmise osas.

London: Ukraina väed lahkusid Soledarist esmaspäeval

Vene väed, mida toetavad Kremli rahastatud Wagneri palgasõdurid, on tõenäoliselt alates 16. jaanuari lõpust saavutanud kontrolli Soledari üle, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.

(3/3) Imagery shows that since the start of January 2023, the south and east of Bakhmut has continued to be subjected to intense artillery bombardment. Ukrainian forces almost certainly continue to defend against Russian forces on the outskirts of the city. pic.twitter.com/f2qEt5qDeX

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) January 18, 2023

Brittide sõnul on Ukraina väed sealt sestsaadik taandunud ja rajanud lääne poole linnast uued kaitseliinid.

Valge Maja vihjas, et USA suurendab sõjalist toetust Ukrainale

"Ma kahtlustan, et kuulete, et USA saadab Ukrainale täiendavat julgeolekuabi, võib-olla juba selle nädala lõpus," ütles USA rahvusliku julgeoleku nõukogu koordinaator John Kirby.

Zelenski tänas liitlasi Patriotide tarnimise eest

Hollandi peaminister Mark Rutte kinnitas kohtumisel USA presidendi Joe Bideniga, et Holland annab samuti Ukrainale Patriot õhutõrjesüsteemi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kiitis teisipäeval oma igaõhtuses pöördumises Hollandi otsust. 

Varem on Patriot õhutõrjesüsteemi lubanud Ukrainale anda USA ja Saksamaa. 

"See tähendab, et meile on lubatud juba kolm süsteemi. Kuid see on alles algus. Töötame selle nimel, et saaksime õhutõrjet tugevdada veelgi," ütles Zelenski. 

Euroopas kasutavad Patriot õhutõrjesüsteemi Saksamaa, Hispaania ja Holland.

NATO Euroopa vägede endine juht: Ukraina vajab Putini plaanide rikkumiseks 300-500 tanki

USA erukindral Wesley Clark, kes juhtis varem NATO Euroopa vägesid, ütles teisipäeval CNN-le, et tema hinnangul peaksid lääneriigid andma Ukrainale märksa enam. Erukindrali sõnul peaksid lääneriigid Ukrainale andma vajalikud relvad, et Venemaa okupeeritud aladelt välja lüüa.

Clarke hinnangul peaksid lääneriigid andma Ukrainale 300-500 tanki. Samuti tuleks erukindrali sõnul saata ukrainlaste ka märksa rohkem haubitsaid.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi väitis eelmise aasta lõpus intervjuus Briti lehele The Economist, et Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki, 600-700 lahingumasinat ja 500 haubitsat.

Ukraina peastaap: Venemaa tõi okupeeritud aladele Vene ametnikke

Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas kolmapäeva hommikul, et Vene okupatsioonijõud on kohalike kollaborantide vähesuse tõttu toonud ametnikke ja töötajaid juurde Venemaalt ja okupeeritud Krimmi poolsaarelt.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 820 sõdurit, 10 jalaväe lahingumasinat ning üheksa tanki

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 117 770 (võrdlus eelmise päevaga + 820);

- tankid 3130 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 6225 (+10);

- lennukid 287 (+1);

- kopterid 276 (+0);

- suurtükisüsteemid 2108 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 442 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 220 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1876 (+4);

- tiibraketid 749 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4889 (+12);

- laevad / paadid 17 (+0);

- eritehnika 190 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.