ERR Hersonis: vabastatud linn on endiselt Vene vägede pideva tule all
Herson oli ainus Ukraina oblastikeskus, mille Venemaa väed suutsid sõja alguses okupeerida. Novembris vabastasid ukrainlased linna, kuid nüüd jääb Herson pidevalt venelaste tule alla.
Mõned kaadrid videos võivad olla häirivad.
Tavaline hommik Hersonis. Pool tundi tagasi tabas garaaži venelaste miin. Vaevalt just see garaaž oli venelase sihtmärgiks. Ilmselt tahtsid nad lasta hoopis alajaama pihta.
"Venelased ei suuda sellega leppida, et me elame neist paremini, et me oleme vaba rahvas. Nende hinged on orjastatud. Neid ootab ees väga halb tulevik. /.../ Pole neil mingit tulevikku. Nad on kolmeks järgnevaks põlvkonnaks neetud! Nad on lihtsalt värdjad," rääkisid Vitali ja Vladimir.
Novembri alguses tõrjusid ukrainlased Vene väed Dnepri paremalt kaldalt üle jõe. Siis hakkasid venelased igapäevaselt jõe vasakult kaldalt Hersoni pihta laskma.
"Vaenlane on meist 500 meetri kaugusel. Nad kasutavad kõiki suurtükivägede liike. Nad tulistavad Hersoni linna pihta kahe mustri järgi. Esiteks lasevad mitmikraketiheitjatest elamurajoonide pihta. Samuti lasevad nad taristu ehk haiglate, tuletõrjehoonete, Punase Risti pihta. Seda viimast tabasid nad juba kolmandat korda," lausus Hersoni sõjaväekomandantuuri esindaja Dmitro Pletentšuk.
Selles majas on Punane Rist tegutsenud juba aastaid. Abi andmist ei peatatud ka Vene okupatsiooni ajal.
"Me jagasime humanitaarabi ka okupatsiooni ajal. Meil olid järjekorrad ukse taga. Inimesed teavad seda kohta, kus me asume. Samuti teab seda Punase Risti rahvusvaheline komitee. Venelased käisid ka siin korduvalt küsimas, millega me siin tegeleme. Nad teavad väga hästi, kus me asume. Ma ei tea, kas nad lasid meie pihta tahtlikult või kogemata, mulle kahjuks keegi selle kohta aru ei anna," rääkis Punase Risti kiirreageerimissalga ülem Nikolai Taranenko.
Möödunud aasta septembris teatasid Vene võimud Hersoni oblasti liitmisest Venemaaga. Tuleb välja, et praegu lasevad Vene suurtükiväelased nii-öelda oma territooriumi pihta. Jevgeni sai haavata detsembri alguses ning kaotas ligi kolm liitrit verd.
"Kus siin see loogika on? Te kuulutate Hersoni Vene linnaks, kirjutate selle oma põhiseadusesse, siis lahkute Hersonist ning järgmisel päeval hakkate Vene linna pommitama miinipildujatest, tankidest ja rakettidega. Kus siin see loogika on? Sama hästi võiksite oma Voroneži linna pommitada;" ütles Jevgeni.
Haigla peaarst Leonid Remiga kaotas okupatsiooni ajal oma töökoha ja pidi ka kaks nädalat vangis istuma.
"Mind süüdistati selles, et ma teen koostööd Ukraina julgeolekuteenistusega, et ma annan neile informatsiooni ja et minu lähisugulased toetavad Ukraina armeed ja "Paremat sektorit". Siis leidsid nad minust pildid, kus ma töötan vabatahtlikuna 2014.–2015. aastal Donbassis," lausus Remiga.
Praegu saavad Hersoni elanikud hakkama ainult tänu humanitaarabile.
"Tööd pole, midagi ei ole. Siin jagatakse vähemalt leiba ja antakse purk ube ning lihakonserv. Samuti jagatakse sooja toitu. Ausalt öeldes jääb sellest puudu," nentis Aleksandr.
"Kui hunti kardad – ära metsa mine! Mul on sellest pommitamisest ükskõik. Võrreldes sellega, mis toimub päris rindel, on see siin lasteaed. /.../ Okupatsiooni ajal oli hirmus. Isegi tänavale minna oli ohtlik. Käisime väljas omal riisikol. Venelased omavolitsesid kõikjal, turul võeti müüjatelt kaup automaadi ähvardusel ära," rääkisid kaks Vladimirit.
Enne sõda elas Hersonis üle 300 000 inimese. Nüüdseks on alles jäänud alla 60 000 elanikku.
Toimetaja: Marko Tooming