Michali sõnul on ehitusseadustiku muudatused riigikogus teisel lugemisel 8. veebruaril ja kolmandal lugemisel saaks need olla hiljemalt 23. veebruaril. "Kahe istungi vahel on veel komisjoni istungid, kus selgitame välja, kas ehitusseadustiku teemal meile saadetud eri pöördumiste tõttu oleks vaja eelnõusse sisse viia muudatusi," sõnas Michal.

Michal pidas tõenäoliseks, et see riigikogu koosseis seaduse ka vastu võtab. "See on võimalik, isegi tõenäoline, aga ärme sündmustest ette rutta, sest riigikogu liikme mandaat on vaba," sõnas Michal.

Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide, eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.

Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Eelnõuga sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.

Eelnõule on tulnud kriitikat mitmelt erialaorganisatsioonilt. Näiteks esitasid rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOS-e Eesti haru, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ja Eesti Kunstnike Liit esmaspäevases avalikus pöördumises oma vastuväiteid eelnõule. Pöördumises mainiti muuhulgas, et seaduse sõnastus on liiga avar ja jätab laia tõlgendusruumi, mis või milline sümbol on vaenu õhutav või õigustav ning jääb selgusetuks, kellel on pädevus seda otsustada.

Erialaliidud taunivad ka asjaolu, et eksperte kaasati eelnõu arutelusse üksnes seadusemuudatuse menetlemise lõppfaasis ehk neid seadusloomesse mitte kaasates ning arvamust küsiti vahetult jõulupühade eel, lühikese vastamistähtajaga ning väga valikuliselt. "See vaid teeskleb kaasamist ja ei vasta seadusloome heale tavale," kirjutati erialaliitude pöördumises.

Eelnõu algatati 14. novembril 2022. aastal.