ERR Serbias: suur osa serblasi toetab Ukraina sõjas Venemaad
Serbia võimud ütlesid sel nädalal, et Venemaa peaks lõpetama katsed värvata serblasi Wagneri grupeeringu ridades Ukrainasse sõdima. Serbia on Venemaa agressiooni hukka mõistnud, aga ei ole ainsa Euroopa riigina agressorile sanktsioone kehtestanud ja paljud serblased toetavad sõjas Venemaad.
Väike tänavajupp Belgradi kesklinnas räägib rohkem kui tuhat sõna. Kui grafiti põhjal teha järeldusi rahva meelsuse kohta, siis nendel treppidel võiks arvata, et me oleme Serbia asemel Venemaale sattunud.
Grafitilt leiab NATO ja Euroopa Liidu needmist, hulgaliselt Z tähti ja Wagneri palgasõdurite ülistamist. Suhtumised on siiski mitmekesisemad.
"Ma ei kaitse kedagi, aga ma arvan, et sellel on põhjused, miks Venemaa nii-öelda sekkus," ütles üks "Aktuaalse kaameraga" rääkinud kohalik elanik.
"Mul on väga kahju nii venelastest kui ka ukrainlastest ja mulle ei meeldi kummagi poole valitsus," ütles Belgradi elanik Jasna.
"Venemaa agressioon on inimsusevastane kuritegu. Mina olen üldiselt Ukraina poolel ja ma olen sellega vähemuses siin," sõnas kohalik Dušan.
Kuidas küll on serblased vaatamata Venemaa korraldatud tapatalgutele Ukrainas säilitanud laialdase toetuse Venemaale või kahevaheloleku?
"See ei ole nii mitte niivõrd sellepärast, mis Venemaa on, vaid sellepärast, mida ta ei ole ja Venemaa ei ole lääs. Läänevastane hoiak on Serbias endiselt tugev 1999. aasta sõja ja NATO pommitamiste tõttu," rääkis Belgradi Julgeolekupoliitika Keskuse nõukoja president Srdan Cvijic.
"Põhiküsimus on, et Serbial on endiselt lahendamata suhe Kosovoga, Ja kuni see on lahendamata, jääb see Venemaa põhiliseks jõuks Serbias poliitiliselt ja sotsiaalselt. Enamus serblastest on Venemaale tänulikud, et Venemaa ei tunnustanud Kosovot 2008. aastal," ütles Belgradi Euroopa Poliitikakeskuse analüütik Strahinja Subotic.
Seda täiendab energiasõltuvus ja juhtivate poliitikute kauaaegne läänevastasuse tagantõhutamine ning püüd kasu lõigata nii suhetest Venemaa kui ka läänega. Belgradi peatänaval valitsevad aga lääne kaubamärgid ja ilma kahtluseta näevad serblased oma tulevikku seotuna Euroopaga.
"Kuigi vaikiv enamus Serbias võib suuresti olla pealispinnal Venemaa-meelne, siis näevad nad ikkagi Euroopa Liidus stabiilsuse garantiid, majanduslikku heaolu ja lihtsalt korda," rääkis Cvijic.
"Enamus inimestest tahab elada Euroopa Liidus, mitte Venemaal, enamus inimestest tahab õppida Euroopa Liidus, mitte Venemaal," ütles Subotic.
Belgradis kõrguvad Russia Today serbiakeelse portaali reklaamid ja Vene Raudtee ning Gazpromi sõnumid. Aeg näitab, millistel sõnumitel Serbias tulevikus rohkem jõudu on.
Toimetaja: Barbara Oja