Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian ütles pühapäeval Iraani ajakirjanikele, et riik võib taanduda tuumarelvade leviku tõkestamise leppest vastusammuna Euroopa Parlamendi üleskutsele kuulutada terroriorganisatsiooniks Iraani revolutsiooniline kaardivägi, vahendas Türgi uudisteagentuur Anadolu.

"Mõned Euroopa diplomaadid, nagu Saksa välisminister, töötavad, kuigi neil puudub piisav kogemus. Kui nad ei võta mõistlikku kurssi ega korrigeeri oma poliitilisi vaateid, siis vaeb Iraan kõiki enda võimalusi," ütles minister, kui talt küsiti, kas Iraan võib Euroopa Parlamendi resolutsioonile vastumeetmeks taanduda tuumarelvade leviku tõkestamise leppest või rahvusvahelisest aatomienergiaagentuurist (IAEA).

Abdollahiani sõnul kinnitas talle Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell telefonikõnes, et Euroopa Parlament ei kavatse seda otsust jõustada ning tegu oli mõne parlamendiliikme emotsionaalse lähenemisega.

Euroopa Parlament võttis 19. jaanuaril vastu mittesiduva resolutsiooni, milles nõutakse täiendavaid sanktsioone Iraani vastu ning eraldiseisvaid sanktsioone Iraani liidri ajatolla Ali Khamenei ja president Ebrahim Raisi vastu. Samuti tehti üleskutse kuulutada Iraani revolutsiooniline kaardivägi terroristlikuks organisatsiooniks.

Iisrael on korduvalt hoiatanud, et nad ei lase Iraanil omandada tuumarelva ning ei välista sõjalist lööki selle tagamiseks. Iisraeli eelmine kaitseminister Benny Gantz hoiatas detsembri lõpus, et Iisraeli õhuväe piloodid võivad juba järgmise kahe-kolme aasta jooksul osaleda sõjalistes löökides Iraani tuumarajatiste vastu.

Eesti liitus tuumarelvade leviku tõkestamise leppega 1991. aastal. Lepe jõustus 1970. aastal ning selle osalised on 191 maailma riiki.

Põhja-Korea taandus tuumarelvade leviku tõkestamise leppest 2003. aastal. Riik tegi esimese tuumakatsetuse kolm aastat hiljem. Konventsioonile ei ole kunagi kirjutanud alla Iisrael, Pakistan ega India, kel kõigil on teadaolevalt tuumarelvad.