Meediaväljaanded The New York Times ja Axios teatasid laupäeval, et Trump on saatnud Iraanile kaalumiseks tagasi uue "karmimate" tingimustega raamistiku, kuigi polnud kohe selge, mida see täpsemalt sisaldab.

Trump on öelnud, et tema prioriteetideks mis tahes kokkuleppe puhul on takistada Iraani tuumarelvade arendamist ja taasavada blokeeritud Hormuzi väin.

"Ainus garantii, mida vajan, on see, et tuumarelvi ei tule. Nad on sellega nõustunud ja see oli väga huvitav," ütles ta oma miniale Lara Trumpile laupäeva õhtul Fox Newsi saates eetrisse läinud intervjuus.

Teheran on aga varem Trumpi väidetes kahelnud ja osapoolte peamised prioriteedid tundusid olevat teineteisest kaugel.

Iraan on teatanud, et nõuab enne sisuliste kõneluste alustamist näiteks tuumaprogrammi teemal 12 miljardi dollari väärtuses külmutatud varade vabastamist. Iraani meedia kohaselt nimetas Teheran Trumpi varasemaid kommentaare rikastatud uraani – tuumarelvade lähteaine – hävitamise kohta alusetuks.

Teheran on ka rõhutanud, et Liibanon tuleb kaasata igasse sõjalõpu kokkuleppesse, vaatamata seal jätkuvale sõjategevusele. Beirut süüdistab Iisraeli põletatud maa poliitikas, samal ajal kui Iisraeli väed edasi liiguvad ja korraldavad uusi õhurünnakuid, mis on väidetavalt suunatud Iraani toetatud rühmituse Hezbollah vastu.

Pärast seda, kui Trump ja USA ametnikud varem teatasid, et on kokkuleppe sõlmimise lävel, võttis ta Foxi intervjuus vähem kiirustava tooni ja vihjas uuele sõjalisele tegevusele.

"Mul ei ole kiiret," ütles ta. "Aeglaselt, aga kindlalt saame, ma arvan, mida me tahame, ja kui me ei saa, mida me tahame, siis lõpetame teistmoodi."

See kordas Pentagoni juhi Pete Hegsethi kommentaare, kes ütles laupäeval Aasias toimunud kaitsealase tippkohtumisel, et Washington on vajaduse korral enam kui võimeline sõda uuesti alustama.

Kuigi igapäevased rünnakud kogu Iraanis ja Pärsia lahe piirkonnas on lakanud pärast seda, kui Teheran ja Washington sõlmisid aprillis ajutise relvarahu, millele järgnesid ajaloolised kõnelused Pakistanis, on relvakonfliktid siiski puhangutena jätkunud.

Iraani revolutsiooniline kaardivägi oli alla tulistanud USA sõjaväe drooni, mis oli nende teatel sisenemas Iraani territoriaalvetesse, et viia läbi vaenulikke operatsioone, teatas Iraani riiklik ringhääling IRIB. Ameerika Ühendriigid pole seda intsidenti kinnitanud.

Nädala alguses puhkesid kõige ägedamad lahingud alates hapra relvarahu sõlmimisest, kui USA väed andsid lööke Iraani sadamalinnale Bandar Abbasile, millele Iraan vastas omapoolse tulega.

Sellegipoolest on diplomaatia jätkunud, kuna Trump on surve all saavutada kokkulepe, mis tühistaks USA ja Iraani vastastikused blokaadid Hormuzi väina ümber. Need blokaadid on takistanud rahvusvahelisi naftatarneid ja ähvardanud maailmamajandust hinnatõusuga.

Pärast seda, kui Trump teatas sotsiaalmeedias, et Teheran ei võta kokkuleppe kohaselt pärast blokaadide tühistamist väina läbivatelt laevadelt mingeid makse, tsiteeris Iraani uudisteagentuur Fars allikaid, kelle sõnul sellist klauslit kokkuleppes pole.

Iraani uudisteagentuur ISNA tsiteeris laupäeval seadusandjat Alireza Salimit, kelle sõnul kiidab parlament peagi heaks kava, millega nende järgi rakendatakse Iraani haldust ja suveräänsust Hormuzi väina üle.

Iisraeli sõjavägi andis laupäeval evakuatsioonihoiatusi uutele küladele Lõuna-Liibanonis, päev pärast seda, kui peaminister Benjamin Netanyahu teatas, et Iisraeli väed on tunginud rohkem kui 30 kilomeetrit riigi sisemusse.

Liibanoni peaminister Nawaf Salam süüdistas Iisraeli põletatud maa poliitikas ja kollektiivses karistamises ning kutsus üles kiirele ja tegelikule relvarahule.

Iisraeli sõjavägi kinnitas pühapäeva varahommikul avaldatud teates, et laiendab oma maapealset pealetungi, öeldes, et märkimisväärne arv nende vägesid on ületanud Litani jõe ja viivad läbi laiendatud operatsioone Hezbollah' vastu Beauforti seljandikul ja Wadi al-Saluki piirkonnas.

Iisraeli ja Hezbollah' vaheline relvarahu algas 17. aprillil, kuid sellest pole kinni peetud ning mõlemad pooled süüdistavad teineteist selle rikkumises.

Märtsi alguses tulistas Teherani toetatud Hezbollah kättemaksuks Iraani kõrgeima juhi tapmise eest USA-Iisraeli rünnakutes rakette Iisraeli suunas, mis ajendas neid korraldama peaaegu igapäevaseid õhurünnakuid Liibanonis ja alustama maapealset sissetungi.

Iisrael ja Liibanon alustasid otsekõnelusi aprillis ning neljandat vooru on oodata tuleval nädalal.