Janyka Vellak kolis Luhametsa külla 28 aastat tagasi. Planeeritav harjutusala jääb nende talust 1,7 kilomeetri kaugusele ja piirab talu kolmest küljest. Vellaku maadel ei ole kokkupuutepunkti harjutusala piiriga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Harjutusala tõttu võiks Vellak oma kodus isegi edasi elada, ent pereliikme tervisliku olukorra tõttu tuleb neil oma talust loobuda. Esimese asjana pakkus Vellak oma talu ja maid müügiks riigi kaitseinvesteeringute keskusele. Kindlust selleks andsid kaitseministri Hanno Pevkuri sõnad, et kui maa jääb harjutusalast välja, aga omanik soovib sealt ära liikuda, on kaitseinvesteeringute keskus valmis temaga samadel tingimustel läbi rääkima, et kinnistu omandada.

Vellak märkis, et kuna ametnikud meedias mitmel korral välja ütlesid, et on valmis teisele poole piiri jäänutega läbirääkimisi pidama ja kinnistu ostma, tegi ta selle sooviga kirjaliku pöördumise.

"Sain väga lakoonilise vastuse, et nad ei ole minu kinnistu ostust huvitatud," lausus ta.

Riigi esindajate sõnadest lähtuvalt otsustas ka Aime Pärna pere pakkuda oma maad ja talu riigile. Eelkõige seetõttu, et osa nende maast jääb nagunii planeeritava harjutusala alla, aga ka sellepärast, et elukvaliteet harjutusalale nii lähedal poleks enam see, mis praegu.

"Riik ei tea veel, sest nemad veel ei tea, kui kaugel piirist ostetakse. Kindel "ei" ei olnud, aga ei olnud ka midagi jaatavat vastust," kirjeldas saadud vastust Aime Pärna tütar Liia Pärna.

Maaomanikele on riigi poolt antud hoopis soovitus panna oma kodu kinnisvaraportaalis müüki.

"Tõenäosus niimoodi müüa on üpris väike," tõdes Pärna.

Vellak ei uskunud samuti, et osta soovijaid leiduks.

Lumeni kinnisvarabüroo hinnangul on siiski harjutusala vahetus läheduses võimalik kinnisvara müüa, aga seda ilmselt vaid alla turuhinna.

"Ma arvan, et sinna võivad elama minna need inimesed, kellel rahaliselt ei ole võimalik mujal osta," ütles Lumeni kinnisvarabüroo maakler Keidy Nael ja lisas, et kinnisvara tuleks müüki kindlasti alla turuhinna.

Vellak tõdes, et riik on neid sellesse olukorda pannud, aga lahendus tuleb neil endil leida.

"Hetkel tunnen end päris üksi jäetud oma murega," ütles ta.

Kaitseinvesteeringute keskus lubab eri variante kaaluda

Kaitseinvesteeringute keskusest öeldakse, et kindel "ei" maaostuks on öeldud neile omanikele, kelle maad jäävad planeeritava harjutusala piiridest väga kaugele. Teiste puhul kogutakse aga andmeid ja murekohti ning nendega tegeldakse siis, kui harjutusala alla jäävate maade omanikega on jõutud esimeste kokkulepeteni.

"Me kindlasti kaalume eri variante ja ei ole välistatud ka väljapoolt praegust piiri ostmine, kui meil on ka reaalne vajadus või kuidagi väga loogiline oleks neid kasutada tulevasel riigikaitse väljaõppel," ütles kaitseinvesteeringute keskuse koostöökoordinaator Kaupo Kaasik. "Ei välista kindlasti midagi, aga lubada ka hetkel ei saa."

Tema sõnul tuleb keskus selle teema juurde siis, kui on saanud piisava tagasiside, piisavalt palju eri taotlusi, nii et tekivad eri probleemide komplektid või kogumid ja siis proovitakse neile ka erinevaid lahendusi pakkuda.