Luhametsa küla Antsla vallas pidi esialgu jääma kogu ulatuses Nursipalu harjutusvälja sisse. Lõpuks aga otsustati osa sellest välja jätta, selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

"Kui me oleks võtnud kogu Luhametsa küla ka sisse, siis me oleks rääkinud kümnetest ja kümnetest kinnistutest, mida riik oleks pidanud omandama. Ja see oleks olnud kindlasti oluliselt valulisem ja väga palju pikem protsess," sõnas Pevkur.

Osale külaelanikest tähendab see, et edaspidi on nende maa kolmest küljest harjutusväljaga ümbritsetud. Selline elukorraldus enam ei sobi ning seepärast soovivad mõned Luhametsast lahkuda ja oma kinnistu riigile müüa.

Elanikele annab jõudu teadmine, et kaitseminister on seda korduvalt avalikult kinnitanud, et riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), kes maade omandamisega tegeleb, on valmis ostmist arutama ka nendega, kes jäävad Nursipalu harjutusala naabrusse.

Üks neist, kes oma kinnistut müüa soovib, on Nursipalu harjutusvälja tulevasest piirist vähem kui kilomeetri kaugusel elav Henri Otsing. Ta on nii kaitseministri kui ka RKIK-iga suhelnud oma maa võõrandamise teemal, kuid rahuldavaid vastuseid ta kuulnud ei ole. Otsingu meelest on kaitseminister oma sõna murdnud.

"Ma loodan, et see kõik on üks suur arusaamatus ja kaitseministri moraalne kompass on ikka kenasti paigas," ütles ta.

Otsing leiab, et Luhametsa küla väljajäänud alale on riigikaitseline huvi endiselt olemas ning seepärast tuleks riigil sealsed kinnistud võõrandada samamoodi nagu need, mis praegu harjutusala sisse jäävad.

"Mul on ettepanek: keskendume nendele aladele, mis olid esialgu mõeldud selle harjutusväljaku sisse jääma. See on maksimum 20 majapidamist. Need on maad, mille kohta me teame, et riigil on sõjaline huvi nende vastu. Me teame, et osadel nendel inimestel oleks tarvis või vähemalt soov sealt lahkuda. Ja mulle on natukene arusaamatu, miks me ei võiks neid kahte ühitada," rääkis Otsing.

Kinnistuid omandatakse järjekorras

Kaitseminister ütles, et kinnistute omandamisel on selge järjekord, millest tuleb kinni pidada.

"Riigikaitselist eesmärki kannab see, kui me alustame harjutusala seest, ja see on meie prioriteet," ütles Pevkur.

Esmalt omandatakse kinnistud, mis jäävad plaanitavale harjutusalale. Seejärel tegeletakse maadega, mis on selle piiriga vahetus ühenduses ehk sisuliselt naaberkinnistud.

"Ja kolmandaks me saame rääkida sellest, et me vajadusel ja võimalusel laiendame veelgi edasi," sõnas Pevkur.

Sama sõnum tuleb RKIK-ist, kes on praeguseks omandanud harjutusvälja laienduse alal kaheksa maaüksust, nende seas ühe, millel on elumaja. Parasjagu on käimas läbirääkimised teiste maaomanikega ning maatükkide hindamised, ütles RKIK-i harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

"Praegu on meie põhifookus Nursipalu harjutusvälja huvialasse jäävatel eramaadel ja paralleelselt oleme registreerinud neid erakinnistu omanikke, kes on soovinud väljaspool huviala meile maid müüa," sõnas ta.

Henri Otsingu sõnul on aga paar Luhametsa küla elanikku juba saanud RKIK-ilt eitava vastuse maade omandamise kohta. Keskuse esindaja sõnul ei saa seda siiski välistada.

"Isegi kui me ostame selle maa ära, see peab täitma mingit riigikaitselist eesmärki. Selles mõttes, kas see annab harjutusväljale midagi juurde. Mina täna ei julge kindlalt öelda, et me nüüd ei osta teilt," ütles Kalmaru.

Ta kinnitas, et küsimus ei ole selles, nagu maade omandamiseks oleks eraldatud kindel summa, millest üle ei tohi minna.

"Raha taha see kindlasti ei jää, aga me ei saa tõenäoliselt osta kõiki maid, mida seal lähipiirkonnas inimesed soovivad meile müüa. Me peame vaatama, mis on kaitseväe eesmärgid ja sellest lähtuvalt läbirääkimiste teel otsustama," kõneles Kalmaru.

Kodude rahalise väärtuse küsimus

Külaelanikud ootavad aga riigilt kiiremaid vastuseid.

"Mulle tundub, et oleks õiglane ka nendele inimestele anda võimalus juba praegu oma asjad korda ajada, mitte lasta neil jääda ootama olukorras, kus nad võib-olla ei saa seal enam elada. Iga eestlase kõige suurem vara on nende kodu ja selle väärtus on riigi poolt vähemasti kaudselt põhja lastud," ütles Otsing.

Kaitseminister aga ei nõustu, et Nursipalu ümbruses oleks kinnisvara väärtus langenud ning inimestel raske näiteks kinnisvaraportaalis oma elamist turutingimustel maha müüa.

"Seda ei ole praegu küll näha olnud, et meil oleks faktiline tõestus, et kinnistu väärtus oleks langenud," ütles Pevkur. "Vaadates ka sellesuvist eluolu Võrumaal, siis päris uhke oli vaadata ja kuulda kohalikelt, et päris palju turiste käis, nii et ma ei ole väga kindel, et see kinnisvara väärtus seal tegelikult ka langenud on."

Nursipalu harjutusvälja laiendust puudutav eelnõu ootab muudatusettepanekuid teisipäeva, 12. septembrini. Henri Otsing esitas Luhametsa küla elanikega koostöös oma ettepaneku, milles palutakse eelnõusse lisada riigi kohustus maaomaniku soovil osta need elumaana registreeritud kinnistud, mille omandamiseks on riigil huvi ja eksisteerib riigikaitseline vajadus. Otsing rõhutab, et tõepoolest kõik elanikud ei taha külast lahkuda, kuid nende nimel, kes seda soovivad, on ta vajadusel valmis jalge alla võtma ka kohtutee.