Venemaa on Ukraina sõja puhkedes korduvalt ähvardanud lääneriike tuumarünnakuga. Näiteks Saksamaal kasutasid Ukrainale raskerelvastuse vastased tihti just tuumasõja puhkemise argumenti. Rainer Saksa sõnul sellised ähvardused enam ei tööta.

"Seda kasutatakse pigem enesekaitseks ja ründerelvaks see ei sobi. Sellised ähvardused enam ei tööta, aga nad töötasid varem. Ja see on ka põhjus, miks eelmise aasta veebruaris või tegelikult juba 2014. aastal algas sõda Ukrainas. Venemaa ähvardused olid piisavalt jõulised, et lääneriigid tõmbusid tagasi ja Venemaa sai sõnumi, et saab nii oma soovidega edasi liikuda," selgitas Saks.

Saks suhtus skeptiliselt Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi juttu, et ta tahab telefoni teel vestelda Vladimir Putiniga, et see lõpetaks sõja Ukrainas.

"Kasu sellest ei ole. Targem oleks teha midagi, mis ei ole avalikult ette välja öeldud. Saksa ja ka Prantsusmaa probleem on, et neil ei ole Ukraina sõjas initsiatiivi, nad on reageerivad. Nad ei oska hoida initsiatiivi strateegilisel tasandil. Et tegeleda aktiivselt sõja lõpetamisega, ei pea rääkima omavahel, vaid et sõnum oleks selline, mis Venemaad heidutaks. Pead töötama ka globaalselt üle maailma, aga seda ei tehta," märkis endine välisluurejuht.

Saksa sõnul sõdib Ukraina praegu suuresti läänelt saadud relvastusega, mis valdavalt kuulub suurtükiväe kategooriasse. Väga palju on ka sellist tehnikat, mida igapäevaselt ei näe ja see puudutab side- ja luurevaldkonda. Ilma selleta ei suudaks Ukraina rinnet hoida, leidis Saks. Ta lisas, et eelmisel nädalal lubatud Leopard 2 tanke lahingtegevuses enne aprilli me ei näe.

"Tegemist on väga võimekate relvaplatvormidega. Aga ma ma arvan, et enne aprilli me Leoparde lahingutes ei näe, sest väljaõpe võtab aega. Ukraina kaitsevägi oskab tanke küll kasutada, aga konkreetseid tanke tuleb veel õppida kasutama. Nad töötavad selle nimel edasi, et relvastuse hulk oleks suurem. Aga siin on 100 probleemi. Armee tuleks ümber relvastada rahu ajal, mitte sõja ajal. Seda tasuks ka Eestis silmas pidada," hoiatas Saks.

Ta kommenteeris ka Ukraina uut soovi saada läänelt hävituslennukeid, mille andmist on kantsler Scholz taas vastustanud.

"See on palju keerulisem otsus kui tankid. Hävitajaid oleks Ukrainal selles mõttes kergem saada kui tanke, sest tankide arv on lääne armeedes loetud ja neid väga palju üle pole. Ja neid nii palju ka ei kasutata. Lennuvägi on lääneriikidele palju olulisem relvaliik ja kuna praegu relvastatakse ümber uue põlvkonna hävitajatele, siis lennukeid oleks võimalik saada. Aga siin on suurem väljakutse lennukite hooldus, logistika, varustus – seda Ukraina territooriumil teha on väga keeruline. Vastavaid baase pole, võibolla tuleks ka lennuvälju ümber ehitada. See on suur väljakutse ja see võtab pikki kuid aega."

Rainer Saks ütles, et tavapärasest soojem talv soosib praegu ukrainlasi, sest see seab piirid Vene rasketehnika kasutamisele.

"Kui Venemaa rasketehnikat rohkem kasutab, siis sellega lähevad kaotused kohe ka suuremaks. Aga Venemaa põhiprobleem on ikka selles, et neil napib kvaliteetseid vägesid," resümeeris Saks.

Tema sõnul ei saa aga president Putin sõda lõpetada või kaotust tunnistada, sest see tähendaks omakorda surmahoopi kogu praegusele võimueliidile Venemaal.