"Kliimaseaduses oleks konkreetne ajaline raam, mis annab eri osapooltele ka teadmise, mis ajani on mis tegevused Eestis lubatud, keelatud või kõrgemalt maksustatud. Näiteks CO2 kvoodiga," ütles Keskerakonna valimisprogrammi keskkonnapeatükki autor Tõnis Mölder.

"Kui Euroopa Komisjoni algatatud Fit for 55 plaan (Euroopa Liidu rohepöörde kava - M.P) välja tuli, siis tekitas see paljudes sektorites erimeelsusi ja arusaamatusi. Ei saadud aru, kas riik võtab teistsuguseid kohustusi, kui oli esialgsetes kokkulepetes. Kliimaseadus annaks selgema raami, kas ja kuidas riik selles suunas liigub. See annaks ka roheleppele konkreetsema sisu," rääkis Mölder.

Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast märkis, et Pariisi kliimalepetest ja Euroopa Liidu kokkulepetest tulenev tuleb kirjutada Eesti seadusandlusesse. "Kliimaseaduse alusel tuleb kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks luua juhtimisraamistik. Üks osa sellest on teadlaste kliimaekspertkogu, kes seiraks perioodiliselt seda, kuidas Eesti liigub kliimaeesmärkide poole," nentis Ossinovski. "Teiseks peaks juhtmisraamistikus olema kokku lepitud viisid, kuidas kliimapoliitilised eesmärgid saavutatakse riigi tasandil valdkondade üleselt. Praegu on nii, et maakasutuse sektoris on heitmed metsanduses, turbaaladel, laiemas planeerimises, linnalises keskkonnas, ja üks seal midagi teeb, aga teised arvavad, et see läheb nendest kuidagi mööda," selgitas Ossinovski.

Mart Võrklaev, kes on Reformierakonna programmi kliimapeatüki autor, lubas, et kliimaseadusega loob Eesti õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele võimalikult täpselt.

"Seadusandlikule raamile loome koostöös erasektoriga rohereformi teekaardi igale sektorile, mis kirjeldab tegevused, vastutajad ja rahastusallikad. Seetõttu on hetkel vara nimetada tähtaegu, piiranguid või maksumäärasid, need saavad sündida koostöös," selgitas Võrklaev. "Oluline on, et seadus valmiks, kaasates teadlasi, eksperte ja ettevõtjaid, et leppida kokku parim teekond Eesti 2035 strateegia täitmiseks ja Eesti 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks," rõhutas Võrklaev.

Kristina Kallas erakonnast Eesti 200 ütles, et tema erakond kirjeldab praegu kliimaseadust kui deklaratiivset kokkulepet. "Nagu õiguskantsler Ülle Madise on mitu korda öelnud, et kui seatakse maksuseaduses või mõnes muus seaduses mingid piirangud, mis on seotud CO2 vähendamisega, siis need peavad olema seadusest tulenevad," ütles Kallas.

Eestimaa Roheliste kaasjuht Marko Kaasik ütles, et kliimaseadus sätestab konkreetsed ülesanded, mida tuleb teha, et vähendada CO2 heitmed ja et 2030. aastaks loobuda põlevkivienergeetikast. "Erinevalt arengukavadest annab seadus võimaluse vastutusele võtta neid, kes ei täida neile pandud ülesandeid. Üleminek peab olema tagatud seaduse jõuga," sõnas Kaasik.

Sotsid: vajame kliimaseadust juba sel aastal

Kui küsida, milliste tähtaegadega võimalikus uues seaduses kliimaeesmärkide poole liigutakse, siis Keskerakonnal tähtaegasid ei ole välja pakkuda. Küll aga tunnistab erakond nende vajalikkust. "Konkreetsemad näited tähtaegadest oleks, kas ja mis hetkel läheme mingites sektorites üle kvoodikaubandusele, näiteks ehitusektoris ja transpordisektoris. Või mis hetkel täidame LULUCEF-i (maakasutuse muutmine ja metsandus - M.P) püstitatud kliimaeesmärgid, et meie mets tõepoolest seoks CO2? Põllumajanduses – milliseid väetiseid on lubatud kasutada teatud hetkedel ja milliseid mitte? Eesti mõistes on põletavaim küsimus see, kui kaua lubame Eestis põlevkivist elektrit toota? Need arutelud peaksid kliimaseaduses saama märgitud," rääkis Mölder.

"Paljud riigid on kliimaseaduse väljatöötamise teed läinud, ja Eestis võiks järgmisel neljal aastal olla eesmärgiks sellise seadusega välja tulla," rääkis Mölder seaduse väljatöötamise ajaraamist.

Ossinovski sõnul tuleb kliimaseadus valmis teha juba selle aastanumbri sees. "Me oleme olukorras, kus aastaks 2030 peaksid heitmed transpordisektoris vähenema 24 protsenti ja praegu on nad ainult tõusnud. Väga kiiresti on vaja rakenduslikku kava ja sinna peale juhtimismudelit," sõnas ta. Ka roheliste hinnangul peaks seadus saama valmis selle aasta jooksul ja vastu võetama järgmisel aastal.

Reformierakond lubab rohetreppi

Mölderi sõnul tahab Keskerakond anda ettevõtetele investeerimiskindluse, eriti neile ettevõtjatele, kes investeerivad Eestisse väljastpoolt. "Kliimaseadus näitab, millistesse tehnoloogiatesse tasub investeerida ja millistesse ei tasu, sest Eesti keelab või piirab tulevikus nende tehnoloogiate kasutamise," sõnas Mölder.

Ossinovski hinnangul ei vaja aga ettevõtjad kliimasõbraliku äri ajamiseks kliimaseadust. "2050. aastal peavad nii Eesti ja Euroopa Liit kui ka globaalne majandus muutuma CO2 neutraalseks. Sektorid, mis emiteerivad väga palju süsinikku, nagu põlevkivitööstus, selleks seadust vaja pole. Kahtlemata keskpikas perspektiivis on ettevõtjatel kindlust rohkem vaja, et teada mis aastateks, mis sihte planeeritakse ja seda kliimaseadus võiks tõepoolest anda," sõnas Ossinovski.

"Muuhulgas võiks kliimaseaduse kontekstis läbi arutada, millal me põlevkivist loobume, kuidas see toimub ja millised on kompensatsioonimeetmed," märkis sotsiaaldemokraat.

Võrklaeva väitel on Reformierakonna soov kokku leppida võimalikult selged ja konkreetsed tegevused, et kõigil sektoritel oleks arusaam, kuhupoole liigume ja mis tuleb selleks ära teha.

"Lisaks loome sarnaselt innovatsioonitrepiga ettevõtete jaoks uue tööriista – rohetrepi, mille abil saab ettevõtja analüüsida oma edenemist kestlike praktikate suunas ja soovitused, kuidas oma tegevusi parimal moel kaasajastada. Selle põhjal saab riik ka ettevõtteid edaspidi toetada," märkis Võrklaev.

Roheliste erakond soovib tõsta keskkonnatasusid. "Need peavad tõusma, ressursi- ja saastetasud peavad tõusma määradeni, mis tõepoolest mõjutavad. Eesti tasud on väga madalad võrreldes Põhjamaade ja Lääne-Euroopa maadega," ütles Kaasik.

Kliimaeesmärgid on valitsuse vastutus

Kliimaseaduses sätestatu täitmise eest vastutab loomulikult valitsus, leidis Kallas. "Valitsus peab riigikogule esitama iga-aastase emissiooni vähendamise aruandeid, mille riigikogu kinnitab. Meie ettepanek on luua kliima- ja energeetikaministri ametikoht, tema esitleb riigikogule valitsuse aruannet ja ka vastutab, et CO2 ka väheneks, nagu on kokku lepitud," sõnas Kallas. Eesti 200 hinnangul peaks kliima- ja energeetikaministri tool asuma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kus tuleks senise kahe ministri portfellid ümber mängida.

Võrklaeva sõnul peaks kliimaseaduse eesmärkide täitmisel olema juhtiv roll riigikogul ja valitsusel. "Kokkulepete täitmise ja elluviimise eest on roll kõigil alates poliitikutest ja riigisektorist, lõpetades ettevõtete ja üksikisikutega. Valitsuses oleme planeerinud luua riigihalduse ministri asemele rohereformi ministri, kes üle valdkondande jälgiks kliimaeesmärkide täitmist," sõnas Võrklaev.

"Et kohalikel omavalitsustel on samuti täita suur roll, oleks rohereformi ministri ülesanne ka neid toetada ja suunata," lisas Võrklaev.

Kaasiku sõnul pannakse kliimaseadusega vastutus kõigile, eeskätt aga avalikule sektorile, aga ka ettevõtjatele. Uue kliimaministeeriumi loomist pole roheliste erakonna hinnangul vaja. "Saksamaa kogemus on see, et ülesanne pandi majandusministrile. Koostööd tuleb teha ka keskkonnaministeeriumiga," sõnas Kaasik.