Jaanuar algas rekordilise kuumalainega – uue aasta esimesel päeval löödi paljudes Euroopa riikides senised kuumarekordid ning vähemalt kaheksas riigis oli läbi aegade kõige soojem jaanuaripäev, vahendas CNN.

Klimatoloog Maximiliano Herrera, kes jälgib äärmuslikke temperatuure kogu maailmas, ütles toona CNN-ile, et see oli "Euroopa ajaloo kõige äärmuslikum kuumalaine".

Balkanil, Ida-Euroopas, Soomes, Loode-Venemaal ja Norra ranniku lähedal asuvas Teravmägede saarestikus oli jaanuaris eriti kõrge temperatuur, selgub Copernicuse andmetest, milles analüüsitakse miljardeid mõõtmisi satelliitidelt, laevadelt, lennukitelt ja ilmajaamadest maailmas.

"Kuigi 2023. aasta jaanuar on erandlik, näitavad need äärmuslikud temperatuurid paljudes piirkondades muutuva kliima tagajärgi ja neid võib mõista täiendava hoiatusena tulevaste äärmuslike sündmuste eest," ütles Copernicuse kliimamuutuste teenistuse asedirektor Samantha Burgess oma avalduses.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel soojeneb Euroopa kiiremini kui ükski teine piirkond, kuna planeeti kuumendav õhusaaste viib temperatuurid kriitilise soojenemisläve suunas.

See muudab sagedasemaks metsatulekahjud, kuumalained ja hävitava põua esinemise.

Ülemaailmselt olid tänavuse jaanuari temperatuurid Copernicuse andmetel 0,25 kraadi soojemad kui 1991.–2020. aastate jaanuari keskmine.

Andmed näitasid jaanuaris ka Antarktikas rekordilisel tasemel merejää sulamist.

Merejää ulatus – jääga kaetud ookeani pindala – oli 31 protsenti alla keskmise, mis on madalaim tase, mida satelliitidega andmeid kogudes on kunagi registreerinud ja oluliselt madalam 2017. aastal püstitatud eelmisest rekordist.

Erinevalt Arktikast, kus merejää on aastakümneid sulanud, on Antarktika merejää väga muutlik. Pärast aastaid kestnud merejää suurenemist hakkas Antarktika merejää alates 2016. aastast kahanema ja on nüüd rekordiliselt suures ulatuses vähenenud.

Arktika merejää ulatus oli neli protsenti keskmisest väiksem, kõige enam puudutas see Barentsi merd ja Teravmägesid, näitasid Copernicuse andmed.

Samas ei olnud igal pool tavalisest soojem. Keskmist madalam temperatuur registreeriti Siberis, aga ka Afganistanis, Pakistanis ja Austraalias.

Mõned teadlased on osutanud Arktika soojenemisele kui ühele põhjuseks, miks maailmas esineb jätkuvalt ka äärmuslike külmalaineid, isegi kui talved üldiselt muutuvad soojemaks.