Aastas kogub riik põlevkivijäätmete ning teiste ohtlike jäätmete ladestajatelt, samuti vee ja õhusaastajatelt kokku üle 32 miljoni euro. Värske eelnõu järgi kerkiks saastetasud järk-järgult nii, et 2027. aastal jõuaks riigikassasse 20 miljonit eurot rohkem.

"Saastetasud ei ole alates 2015. aastast tõusnud. Selle aja jooksul on inflatsioon olnud üle 50 protsendi," ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, kelle sõnul oleks õiglane, kui saastaja ühiskonnale tekitatud koormuse kinni maksaks.

Saastetasud kerkivad sõltuvalt vette või õhku paisatavast ainest. Näiteks fosforiühendite vettelaskja saastetasu tõuseb aastas 15 protsenti, samas kui sulfaatide ja nafta puhul kerkib tasumäär viis protsenti aastas.

"[Seda selleks] et liikuda põhimõttele, kus kõige ohtlikumad ained, kõige suuremat keskkonnakahju tekitavad ained ja tervisele kõige suuremat kahju tegevad ained on kõrgemalt maksustatud kui teised," selgitas Kasemets.

Suurim saastaja maksab kõige rohkem

Kõige enam puudutab muudatus põlevkivisektorit. "Ligikaudu 70 protsenti Eesti õhuheitmetest tuleb põlevkivitööstusest. Põlevkivitööstuse jäägid on ligi 80 protsenti Eesti jäätmetest. Üle 50 protsendi kogu Eesti veekasutusest, mis tööstuses tarbitakse on põlevkivisektoris," loetles Kasemets.

Tema sõnul võiks muudatus viia nii selleni, et jäätmeid tekib vähem ja tööstuses kasutatakse keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Kõige enam muutub eelnõu järgi kallimaks ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete ladestamine. Ohtlike jäätmete puhul on hinnatõus enam kui kahekordne.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et muudatusega loodetakse edendada jäätmete taaskasutamist. Näiteks põlevkivi lendtuhast taaskasutatakse praegu vaid 0,02 protsenti, koldetuhast 3,5 protsenti. Poolkoksi ei taaskasutata üldse.

VKG juht ei usu maksutõusu positiivset mõju

Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann ei usu, et tasude tõstmine keskkonnajäätmeid vähendada aitab.  

"Esiteks on ettevõtete tegevuslubade aluseks juba praegu parima võimaliku tehnoloogia nõuded," selgitas Asmann, kelle sõnul saaks asi paraneda vaid siis, kui uutesse tehnoloogiatesse investeerida. "Aga maksukoormuse kasvatamine kindlasti vähendab ettevõtete investeerimisvõimekust ja selles mõttes töötab just puhtamasse tööstuslikku tootmisse investeerimisele vastu."

Asmann meenutas, et Virumaal Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi raha jagades riik põlevkivituha taaskasutamise projekte ei toetanud.

VKG-le tähendavad kõrgemad saastemäärad umbes nelja kuni kuue miljoni euro jagu lisakulusid aastas."Põlevkivisektoril hakkab raske, kui maailmaturul energiakandjate hinnad hakkavad langema," märkis Asmann. "Ja kõrgemad maksud tähendavad seda, et Eesti ettevõtetel hakkab raskem varem kui teiste riikide ettevõtjatel."  

"Põlevkivisektori kasumlikkus on olnud viimastel aastatel päris hea ja sellest loodetavasti vähemalt väike osa jõuab ka keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutuselevõttu," märkis seepeale Keit Kasemets. "Aga on ka selge, et pikemas plaanis me ootame siiski ka suuremat ja põhjalikumat muudatust, kus üldse põlevkivi tootmiselt liigutakse puhtamatele tehnoloogiatele. Selles mõttes on saastetasude tõus üks väike komponent sellest suurest muutusest," lisas Kasemets.

Asmann märkis aga, et plaanitav muudatus ei mõjuta negatiivselt ainult põlevkivitööstust vaid enam kui tuhandet Eesti ettevõtet.

"Mina seda kindlasti mõistlikuks ei pea olukorras, kus Eesti majanduskasv on maailmas tagantpoolt neljas," rääkis Asmann. "SKP kahanemine on tingitud töötleva tööstuse sügavast kriisist. Selleni on viinud Eesti naaberriikidest kõrgemad energiahinnad, toormehinnad, sõjast tingitud kõrgemad logistikakulud, pidevalt kasvavad tööjõukulud. Kui siia lisame veel maksukulude suurendamise, muudab see halva olukorra lihtsalt veel halvemaks." 

Kooskõlastamiseks anti väga lühike aeg

Asmann tõi esile ka eelnõu lühikese kooskõlastusringi. Ettevõtetelt ja neid esindavatelt ühendustelt oodatakse eelnõu kohta tagasisidet hiljemalt 7. septembriks.

"Ma arvan, et Eesti töötlev tööstus on saanud küll praeguses majanduskriisis piisavalt pihta, et ta on ära teeninud väikse mõjuanalüüsi enne, kui uusi tasusid tõstma hakatakse," leidis ta

Kasemets ütles, et eelnõuga edasiliikumise tempo on seotud riigieelarve koostamisega. Uued tasumäärad hakkaksid kehtima järgmise aasta suvel ning nendega tahetakse eelarves arvestada. Tema sõnul saavad ettevõtjad oma tagasisidet ka riigikogule saata.

"Iseenesest see ettepanek ei tohiks üllatusena tulla, sest eesmärk saastaja maksab põhimõtte rakendamiseks on koalitsioonilepingus kirjas," märkis ta.