Sõõrumaa sõnul said Baltikumi ja Skandinaavia riigid üsna kiiresti peale sõja algust aru, et ülejäänud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) liikmed on sõjast väga kaugel. "Nad saavad sõjast umbes samamoodi aru nagu meie mõned aastad tagasi Süüriast – midagi seal toimub, inimesed hukuvad, keegi pommitab kuskil, aga pisarat väga silma ei toonud enamusel. Selline diskussioon on seal käinud kogu aeg," rääkis ta. 

ROK-i president Thomas Bachi seisukohti on Sõõrumaa hinnangul raske mõista. "Seal taga peab olema midagi muud. Püüda meeldida, lepitada, lepitajarolli mängida või mingi kaugem suurem ametikoht. Teadupoolest tema ametiaeg ka 2025. aastal lõpeb," märkis Sõõrumaa. 

Kui Pariis soovib korraldada olümpiat, peab Prantsusmaa president Emmanuel Macron jalad kõhu alt välja võtma, ütles Sõõrumaa. Euroopa on suur osa olümpiaspordist ja võimalik boikott oleks löök ka tema pihta.

Sõõrumaa sõnul ei saa Venemaa toetamise küsimuses vaadata vaid viimast aastat, vaid pikemat pilti, millal režiimi on toietatud.

Pariisi olümpiale pääsemiseks peavad ka Vene sportlased läbima alaliitude korraldatavad kvalifikatsioonivõistlused. "Neid alaliite, mis sülitavad rahvusvahelise arvamuse peale, on ainult mõned, mis on täielikult Vene rahaga kinni makstud. ROK-i ütlemine on teatud arvamus, aga olümpiale pääsemine on hoopis teine tee, seal on võtmeroll rahvusvaheliste alaliitude käes," ütles Sõõrumaa. 

Sõõrumaa sõnul on Eesti seisukoht olnud, et boikott on viimane võimalus, sest sellega karistatakse sportlasi. EOK eesmärk on viimase võimaluseni seista enda sportlaste eest. "Boikotid ei ole tegelikult kuhugi viinud. Fantaseerime, et satubki nii, et ongi osad Vene sportlased mingite kadalippude all saanud neutraalse lipu alla. Las see jääbki nende olümpiamängude märgiks."

"Ärme unusta, et peaaegu enamus Vene sportlastest, kes pjedestaalile pääsevad, on armeesportlased ja saavad võidu puhul tärni juurde. See on absurdne olukord. Pigem nad jäävad mõned ise sinna tulemata," rääkis Sõõrumaa. 

Läti, Soome ja Taani peavad arutelusid võimalikust boikotist. "Arutada loomulikult võib. Kui mingi osa maailmast ei lähe ja boikott reaalset jõudu omab, ega siis meiegi lähe sinna nina toppima. Aga nagu ma ütlen, me teeme kõik selleks, et meie sportlased ei peaks kannatama," ütles ta. 

Putin kasutab Vene sportlaste olümpiale pääsemist igal juhul enda propagandaks, ka siis kui sportlased ei astu üles oma riigi lipu all ning oodata on provokatsioone, märkis Sõõrumaa.

Kui Eesti sportlased otsustavad Venemaa osalemisel olümpial mitte osaleda, on see Sõõrumaa sõnul tervitatav ning osalemisest poliitilistel põhjustel loobujaid on pea igal olümpial ette tulnud.

Venemaa sportlaste seas on esinenud ka palju dopingujuhtumeid. "Ma ei tea isegi, kuidas dopingukontroll töötada saab sellises olukorras. Seal on küsitavusi nii palju, et ma ei usu väga, et Venemaa ja Valgevene sportlased saavad sinna. Siis nendest olümpiamängudest ei tule selliseid olümpiamänge, mida vajavad nii Prantsusmaa, ROK kui ka Euroopa," ütles Sõõrumaa.