Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) uusim prognoos ennustab küll tänavu kokku aeglasemat majandusaastat kui mullu – 2,9 protsenti kasvu võrreldes mulluse 3,4 protsendiga – kuid uus hinnang on varasemast optimistlikum. Alates kiire hinnatõusu algusest olid prognoosid seni aina mustemaid eelvaateid andnud, aga nüüd toimus pööre, ütles Tartu Ülikooli kaasprofessor ning Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

"Praegune prognoos mitte ainult ei lõpetanud seda majanduse allakäigu ja olukorra halvenemise prognoosimist, vaid seekord parandati prognoose võrreldes eelmise prognoosiga, mis tuli välja kolm kuud tagasi. See on selline märgiline hetk, kus prognoose ei tehta halvemaks, vaid paremaks," selgitas Uusküla.

Põhjuseks toob IMF välja üllatusliku muutuse Hiina Covidi-poliitikas ehk riigi taasavamise ning maailmamajanduse ootusi ületanud võime kohaneda kõrgete energiahindadega.

Suurriikidest ennustab IMF majanduslangust vaid Suurbritanniale. Uusküla tõdeb, et riigi majandust kurnab ikka Euroopa Liidust lahkumine, kuid erinevus teiste sarnaste riikidega ei ole kuigi suur.

"Kui aastases võrdluses oodatakse neljandas kvartalis Saksamaale nullkasvu siis Ühendkuningriigile miinus 0,5 protsenti," rääkis professor.

Ka Eurostati teisipäeval ilmunud andmed näitasid, et euroala kardetud majanduslangust ei tulnud. Majanduskasv oli neljandas kvartalis vaid 0,1 protsenti, kuid siiski positiivne. Oodatust parem tulemus on peamiselt tänu erakordselt soojale talvele – gaasi pole puudu jäänud, viitas Uusküla. 

"See oli ka sügisel majandusprognoosi tehes üks peamine faktor. Kui tuleb soe talv, saame majanduslangust vältida – täpselt nii on ka läinud," rääkis ta.

Aga kuigi laiaulatuslikku majanduslangust tulnud ei ole, on majanduse käekäik veel tänavu habras. Eriti seal, kus see Eestile tähtis on.

"Kui vaadata Rootsi poole, siis Rootsi majandus on kahanenud ja Rootsi keskpanga prognooside kohaselt on see veel järgmisel aastal kahanemas. Saksa majandus tõenäoliselt esimestel kvartalitel kahaneb ja alles teises pooles võtab kasvuhoo üles. Meie põhilised kaubanduspartnerid on pigem nõrgas olukorras," ütles Uusküla.

Kuid professor ütleb, et tähtsam on see, et murepilved on asendumas lootuskiirtega.

"Võib olla on nüüd aeg kätte jõudnud, kus tasub meenutada, et kui olukord on halb olnud siis ta läheb uuesti paremaks. Ettevõtetel tasub hakata jälle investeerimisplaane tegema ja ka inimestel oma tulevikuplaane tegema," märkis ta.

Küsimusele, kaa murdepunkt on ka Eestis käes ja loota võib paranemist, vastas Uusküla: "Jah. Kindlustunde indikaatorid on Eestis paranenud täpselt samamoodi nagu ülejäänud Euroopas ja maailmas. Võiks arvata, et ka Eestil hakkab nüüd paremini minema."