Kui eelmise aasta esimeste kvartalite majandustulemusega võib rahule jääda, siis aasta teine pool pööras selgelt langusesse, ütles Prisma hankedirektor Kaimo Niitaru.

"Viimane kvartal tõesti näitas, et värsketes toodetes eriti puu- ja juurvili, piim, värske liha, mis võib-olla kõige rohkem kannatas ka hinnatõusude tõttu, sai mahult suurema löögi," rääkis Niitaru.

"Mis on kliendiuuringutest välja tulnud, et 64 protsenti inimestest on pidanud neljanda kvartali jooksul oma ostutarbimisi muutma. Vaatama, mida osta, mis hinnaga, otsitakse sooduspakkumisi. Ja 15 protsenti vastanutest ütles, et nad on üldse pidanud teatud kaubagruppidest loobuma," lisas ta.

Ka statististka näitab, et jaekaubanduses langes müügitulu detsembris võrreldes eelmise aastaga seitse protsenti. Statistikaameti valminud kiirhinnangu järgi langes kogu majandus neljandas kvartalis kolm protsenti.

"Kui aasta esimene pool läks juba positiivses suunas, sellisest koroonast taastumisest jätkuvalt, siis teine pool võttis jahtuva tempo ja eriti tingituna kõrgest inflatsioonist. Tundub, et aasta kokkuvõttes jäi üsna eelmise aasta tasemele. Kokkuvõttes esialgse hinnangu järgi tundub, et see oli 0,3-protsendine majanduslangus," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.

Lõplikku kokkuvõtte eelmise aasta majanduse seisust teeb amet 1. märtsil.

Üldiselt oli ameti hinnang ootuspärane. Eesti Pank prognoosis majanduse languseks 0,5 ja SEB 0,4 protsenti.

"See oli ka suurusjärgus meie prognoos. Meie viimases majandusprognoosis prognoosisime seda, et eelmise aasta majanduslangus oli 0,4 protsenti," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tema sõnul pole majanduslangus aga veel läbi. "Kui arvestada seda, et neljandas kvartalis majanduslangus süvenes, siis selle põhjal võib ka hinnata, et tõenäoliselt selle aasta esimesel poolel jääb Eesti majandus aastases võrdluses langusesse," rääkis Mertsina.

Tervikuna jääb Eesti majanduskasv tänavu napilt üle nulli, prognoosivad analüütikud.