Kolmapäeval selgus, et Eesti inflatsioon aeglustumise asemel hoopis kiirenes. Analüütikud tunnistavad, et see tuli isegi neile üllatusena.

"Tõenäoliselt on seal taga rohkem valitsuse toetused ja erinevatel aastatel erinevad ajastused, millal need toetused kehtima on hakanud. Möödunud aasta jaanuaris olid mingisugused hinnatoetused olemas, mida sel aastal ei lisandunud," kommenteeris LHV analüütik Kristo Aab.

"Näiteks energia hinnad ju jaanuaris taltusid isegi. Elekter, kui vaadata Nord Pooli börsi, oli isegi 30 protsenti soodsam ja maagaas umbes 13 protsenti soodsam," ütles SEB analüütik Mihkel Nestor.

Enamik tarbijaid aga ei osta enam nüüdseks soodsamat börsielektrit, vaid fikseeritud hinnaga elektrit, mis võis inflatsiooni jahtumist pidurdada.

Intresside tõstmine on kohati hakanud siiski juba majandust jahutavat mõju avaldama.

"On hakatud olema väga ettevaatlikud uute elamispindade ostmisel, kuna laenamine on kallis. Nõudlus laenamise järele väheneb, see majandust pikemas plaanis kindlasti jahutab ja muudab ka hinna tõusmise keerulisemaks," selgitas Nestor.

Majandus ei jahtu aga piisavalt kiiresti.

"Olgu see intressitõstmine milliste numbriteni tahes, see üksi midagi ei tee. Küll ta aga kujundab sellist majanduskeskkonda, mis pikemas vaates rõhub majandust, rõhub tarbijaid, rõhub ettevõtjaid ja peaks siis nõudlust allapoole tooma. /.../ Energia hindade kui ühe sisendi ülekandumine kõikidesse teistesse kaupadesse ja kõikidesse teistesse sektoritesse on endiselt käimas," rääkis Aab.

"Majapidamiste nõudlus on nii Euroopas kui ka Eestis siiski suhteliselt tugev vaatamata sellele, et ebakindlus majanduse tuleviku osas on kasvanud. Nii kaua kuni siin tööhõive on kõrge ja palgad kasvavad, seda nõudlust jagub," ütles Nestor.

Paradoksaalselt peaks nõudluse vähenemiseks justkui töötuid juurde tulema. "Jah, täna keskpangad mängivad nagu sellist mängu, et kuidas teha inimeste elu halvemaks, aga samas mitte liiga halvaks, selleks just, et inflatsioon peatada," lisas ta.

"Me ei tea, mis juhtub energia hindadega käesoleval sügisel ja talvel, sellist ettenägematust on ka endiselt väga palju," märkis Kristo Aab.

Kui kõik meetmed kaasa aitavad, võib Eesti inflatsioon jõuda aasta teises pooles umbes viie- kuni seitsmeprotsendilisele tasemele, prognoosib Aab.