Kui šaakal tuvastati Eestis esmakordselt 2013. aastal, siis tõenäoliselt oli esimene pesakond siin olemas juba aasta või paar varem. Tänaseks võib Eestis olla umbes 25 pesakonda.

"Piki läänerannikut on ta levinud ja lisaks Vormsi saarel, Saare- ja Muhumaal. Hiiumaal ei ole teada, veel tuvastatud pole. Põhjarannikul on, aga seal ei ole teada pesakondi. Peipsi järve ääres Piirissaare juures on olnud juba mitu aastat järjest väike lokaalpopulatsioon," ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil.

Sotsiaalmeedias levivad aeg-ajalt teated, et šaakaleid on märgatud asulates. Üks asula, kus levivad kuuldused, et seal tegutsevad šaakalid, on Lihula. Lihula peatänava ääres elav pere kahtlustab, et nende aias murdis kitse just šaakal.

Männili sõnul ei ole tal Lihula juhtumi kohta infot, aga šaakali ei saa välistada, kui metskits oli varem vigastatud või haige, aga seda võis teha ka mõni hulkuv koer. Perekond Põld peab kaudse info põhjal võimalikuks murdjaks šaakalit.

"Meil maja taga on üks kahekordne elumaja, seal taga räägivad, et (šaakalid) uluvad ja ragistavad aeg-ajalt. Õde elab üle tee ja tema ütles, et ta nägi, kuidas šaakal üle tee jooksis ja vana apteegi aeda jooksis," rääkis Maret Põld.

Lihula jahiseltsi esindaja Toomas Laos ütles, et nende jahipiirkonnas pole loomapidajad šaakalikahju kandnud, sest seal on lambaid vähe. Rohkem pidi šaakale olema naaberjahiseltside aladel Matsalu lahe piirkonnas.

"Meil neid väga palju ei ole. Läbi jooksevad. Küttinud oleme neid siin viimase kolme-nelja aasta jooksul viis tükki ja üks on auto alla jäänud," lausus Laos.

Keskkonnaameti andmetel kütiti Eestis mullu märtsist tänaseni 19 šaakalit, kuid sügisest veebruari lõpuni kestev jahiaeg on veel pooleli. Aasta varem kütiti Eestis 60 isendit. Riik ei kompenseeri šaakalikahjusid, sest tema puhul ei ole piiratud küttimismaht ega -ala. See võib olla põhjuseks, miks mullu tuli vaid mõni kahjuteade.