Vähem kui kahe kuu pärast saabub suurem selgus, millised koolid sügisest enam ei tegutse. Nimelt tuleb koolipidajatel seaduse järgi oma ümberkorraldustest ja tegevuse lõpetamisest haridusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust teada anda.

Juba enne seda tähtaega on aga haridusministeeriumile teada, et eelolevast sügisest muutub Järva vallas põhikooliks Aravete keskkool. Viljandi vallas liidetakse Kalmetu põhikoolile lasteaed ja uueks nimetuseks saab Kalmetu kool ning Põhja-Pärnumaa vald sulgeb Pärnjõe põhikool-lasteaia kolmanda kooliastme ehk 7.–9. klassi.

Ka Jõgeva vallas tegutsev Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium jätkab sügisest põhikoolina.

Jõgeva abivallavanem Asso Nettan ütles ERR-ile, et muudatus on tingitud õpilaste väiksest arvust. Kui otsus mullu kevadel tehti, õppis Palamuse gümnaasiumi 10. klassis kolm, 11. klassis seitse ja viimases klassis 12 last.

Otsus tehti üleminekuajaga, nii et kümnendikud suunati õppima Jõgeva riigigümnaasiumi ning viimase lennuna lõpetab tänavu kevadel kooli toonane 11. klass.

"Asi läks oma rada pidi. Omavalitsused ei sulge koole, see on meie vormistada, aga kui lapsi pole, pole ka kooli vaja," tõdes Nettan.

Ta lisas, et riigi poliitika on juba pikemat aega selline, et gümnaasiumiastme korraldamine ongi riigi korraldada ja nii oli Palamuse gümnaasiumi sulgemine selle arengu loomulik jätk.

Lisaks on gümnaasiumihariduse puhul oluline tahk ka sotsiaalne pool – valikained ja huviharidus, kuid paarikümne õpilasega gümnaasium neid pakkuda ei suuda. Pedagoogid sulgemisotsuse tõttu tööta ei jää, abivallavanema sõnul jätkavad nad tööd Palamuse põhikoolis.

Lääneranna valla mure on laste vähesus

Lääneranna vallas arutletakse Metsküla algkooli ja Lõpe põhikooli võimaliku sulgemise üle, otsus peaks sündima märtsi lõpuks. Vallavanem Ingvar Saare rõhutas, et praegu pole ühtegi otsust veel tehtud, kuid nentis, et muudatusi on kindlasti tarvis. Põhiprobleemiks on õpilaste vähesus ja koolihoonete kehv seisukord.

"Peame vaatama, milliseid teenuseid, kus ja millisel kujul on mõistlik osutada ning kus rahakott vastu peab, vaatame üle kõik valdkonnad," rääkis ta.

Valla eesmärk on Saare sõnul see, et igas piirkonnas tagataks vähemalt lasteaed ja esimesed neli klassi ning kasutusest saaks välja arvata kehvas seisus hooned. Investeerimiskulu on nii suur, 30 lapse peale pole mõtet põhikooli üles ehitada ja ruume remontida, kui teine kool on 15 kilomeetri kaugusel ja bussiühendus hea.

Lääneranna vallas on praegu põhikoole nii 27, 38, 45 kui ka 50 õpilasega, aga Saare märkis, et suures pildis on lapsi ikkagi vähe ja võib veel vähemaks jääda. Küsimusi tekitab ka see, et hulk valla raha kulub selleks, et tuua näiteks kümme last eraldi bussiga kaugemast paigast kooli, ehkki nad võiksid sõita hoopis teise kooli.

"Selles mõttes oleme ise harjumuse ohvrid. Valdade ühinemise eelsest ajast on teatud rutiinid veel sees, uue valla toimimisega ei ole nii väga kohanetud, harjutud," lausus Saare. "See tuleb korraks pulkadeks lahti võtta ja vaadata, mida teha."

Keeruliseks muudab olukorra ka see, et vallavanema sõnul pole Lihula haldusreformi-eelsele Pärnule tõmbekeskuseks kujunenud ja ka bussiühendus Lihulaga on üsna kehv, kuid ühistranspordisüsteemi korrastamiseks raha ei ole.

Mõisakülas õpib 400-kohalises majas üheksa last

Mulgi vallas on murekohaks Mõisaküla algkool, kus õpib üheksa õpilast. Vallavanem Imre Jugomäe märkis, et eelmisel nädalal kohtusid valla esindajad koolipere ja lapsevanematega ning kohal olid ka praegu lasteaias käivate laste vanemad.

"Kui vaatame Mõisaküla linna vanuselist koosseisu ja kuue- kuni kümneaastaste laste arvu, siis võiks neid koolis käia umbes 30, aga käib millegipärast nelja klassi ehk kahe liitklassi peale üheksa. See näitab, et lapsed on olemas, aga valik on tehtud mõne teise kooli kasuks. Püüdsime lahti mõtestada, mis võiks olla need tegurid, miks lapsevanemad on nii otsustanud," rääkis ta.

Jugomäe sõnul on probleemiks ühelt poolt õpikeskkond: koolihoone mahutas kunagi 400 õpilast ja pole nii väikse laste arvu juures enam hubane. Teisalt on Mõisaküla lasteaed lapsi täis ja sinna on tekkinud isegi järjekord, seega sooviski vald infot tulevaste koolilaste vanematelt nende koolivalikute kohta.

Vallavanem ütles, et otsustada tuleb, kas teha tööd selle nimel, et õpilaste arv kasvaks, sest üle 700 elanikuga väikelinnale oleks tegelikult üks nelja klassiga algkool optimaalne ja linna seisukohalt hea. Järgmises kooliastmes võib last juba 10 kilomeetri kaugusele suuremasse kooli viia. Praeguse õpilaste arvu juures ei ole aga kooli pidada majanduslikult jõukohane ning kannatab ka õpikeskkond, sest sotsiaalset ja tugistruktuuri sellise mahuga tagada ei saa.

"Praegu pole midagi otsustatud," resümeeris Jugomäe, kelle sõnul sellel sügisel kooli veel ei suleta.

Muutused ootavad ka Ida-Virumaa hariduselu: Narvas tegutsevad edaspidi põhikoolina Narva kesklinna gümnaasium, Kreenholmi gümnaasium, Pähklimäe gümnaasium ja Soldino gümnaasium. Samas alustab linnas tööd kaks riigigümnaasiumi: Narva Eesti riigigümnaasium ja Narva gümnaasium.

Sillamäel riigistatakse gümnaasium ja Eesti põhikool. Ühtlasi kolib gümnaasium Ida-Viru kutsehariduskeskuse Sillamäe õppekeskuse majja ja aina populaarsemaks muutuv Eesti põhikool kolib gümnaasiumi majja. Kavas on ühendada ka kaks põhikooli, Vanalinna kool ja Kannuka kool.

Tallinnas avatakse sügisest kolm riigigümnaasiumi – Tõnismäel, Mustamäel ja Pelgulinnas.