Välisluureameti aastaraamatus märgitakse ära Venemaa võimekus meie piirkonnas nelja aastaga taasluua oma sõjaline jõud, mis neil oli enne sõda. Kui palju on selles vaates vahet, kas Venemaa kaotab selle sõja või võidab selle sõja? See võimekus uut avantüüri teha jääb neile igal juhul alles.

Me räägime siin kvantitatiivsest taastamisest, kvaliteedi mõttes kindlasti ei ole see sama tase, mis oli varem, aga samas see kvantiteet on ikkagi piisav nii-öelda ülekaalu loomiseks. Ukraina sõja lõpptulemus on oluline Venemaa järgmiste sammude planeerimiseks ja teostamiseks.

Venemaa ambitsioon on ikkagi luua täiesti uus julgeolekukorraldus Euroopas. Ukraina on selle eesmärgi saavutamisel ainult üks etapp, mis on vaja täide viia. Väga palju sõltub sellest, kuidas Ukrainas läheb. Me ei saa lootma jääda selle peale, et isegi kui Venemaa Ukrainas kaotab, mis ka tõenäoliselt juhtub lõpuks, et siis Venemaa tõmbuks tagasi ja ei mõtleks enam selliste agressiivsete ambitsioonide peale.

Vene režiimi olemus ei muutu keskmises või pikas perspektiivis. Kui me näeme seal uusi nägusid võimul, siis see saab olema täpselt seesama režiim oma olemuselt, toimuks ainult fassaadivahetus ja agressiivne olemus ei kao kuhugi.

Aastaraamatus märgitakse ka, et Venemaa püüab oma majanduslikku ja poliitilist koostööd kolmandate riikidega laiendada sõjalise koostööni. Kellelt on Venemaal saada relvastust ja muud sõjalist tuge, lisaks Iraanile?

Tõepoolest, Iraan on selline esmane relvadega varustaja väljastpoolt Venemaad. Aga kindlasti tasub jälgida Venemaa tegevust või püüdlusi Hiina suunas ja Venemaa püüdlusi Põhja-Korea suunas selleks, et hankida endale erinevas koguses laskemoona, mingisuguseid relvi ja ka mittesurmavat varustust.

Mis on see Hiina potentsiaalne abi Venemaale? Kas pigem sellise kahese kasutusega kaubad, mida saab kasutada sõjatööstuses või on ka tõenäoline, et Hiina toetab otseselt relvastusega?

Hetkel, niipalju kui meie oleme suutnud tuvastada, me räägime mitte surmavast kaubast ja kahese kasutusega kaubast. Aga sellised asjad arenevad alati järk-järgult. Venemaa püüdlus on jätkuvalt saada ka surmavat abi Hiinalt. On võimalik, et mingil hetkel Hiina otsustab oma huvidest lähtuvalt või oma olukorra hinnangust tulenevalt seda abi ka osutada Venemaale.

Mis saab Venemaa majandusest 2023. aastal? Mis on seal teisiti kui 22. aastal?

Vene majandus on saanud päris tugeva löögi tulenevalt sanktsioonidest ja muudest tegevustest. Kui ma võtan lühidalt kokku, siis meie hinnangul aastal 2023 venelased veel veavad läbi erinevate meetmetega, mida on neil võimalik ette võtta, et enda rahanduslikku olukorda ja majanduslikku olukorda stabiliseerida. Aga kui sõda jätkub, siis aastal 2024 riigieelarve koostamine Venemaa jaoks saab olema juba täiesti uus väljakutse.

Välisluureamet oma aastaraamatus pöörab päris palju tähelepanu Vene õigeusu kirikule kui instrumendile, mida kasutatakse ära mõjutustegevuseks, luuretegevuseks. Kas on tõenäoline, et mõnes endises idabloki riigis, näiteks Eestis seda ei tehta?

Venemaa õigeusu kirik on Venemaa mõjutustegevuse töörist. Venemaa õigeusu kiriku filiaalidele väljaspool Venemaad on antud õigus näiteks esineda ka kriitiliste avaldustega Venemaa suunas, juhul kui seda peetakse taktikaliselt vajalikuks. Tegutsetakse suhteliselt osavalt.

See, kui Eesti riik näiteks surub välja Vene õigeusu kiriku Eesti filiaalilt mingisuguse sõnumi, et kõik sõjad on halvad, siis sisuliselt see suurt ei muuda.

Eesti sisese tegevuse osas on meil kaitsepolitseiamet, kes selle teemaga tegeleb.

Ma küsin siis naabrite kohta Lätis, Leedus, Poolas. Kuivõrd seal hoiab Vene õigeusu kirik seda rolli?

Nad kahtlemata töötavad. Nende mõju on vähenenud, kuna kõik saavad aru, kellega on tegu ja see paistab igalt poolt läbi. Aga kui me räägime Venemaa katsetest või plaanidest, siis õigeusu kirik on ja jääb propaganda tööriistaks.

Aastaraamatus räägitakse üsna vähe meeleoludest Vene elanikkonna seas. Kas sellest võib välja lugeda, et see ei ole tegelikult väga oluline ja Venemaa käitumine sellest väga palju ei sõltu?

Režiim on kursis üldjoontes, mis meeleolud elanikkonna seas on. Nad saavad aru, et mobilisatsioon tekitab pingeid. Samas see ei mõju või see ei voola suurde strateegilisse kalkulatsiooni nii-öelda sõja tulevikku või globaalsete ambitsioonide osas.

Hetkel on Venemaa opositsioon väga osavalt või efektiivselt ära manageeritud. Ja selleks, et elanikkonna poolt lähtuvaid ohte maandada, on Venemaa 2023. aasta sisejulgeolekueelarve kahekordne võrreldes aasta 2021 sisejulgeolekueelarvega ja moodustab hetkel umbes 15 protsenti kogu föderaaleelarvest. See on väga-väga suur summa. Ehk siis režiim teadvustab, aga ta tegeleb sellega, mitte ei lase ennast mõjutada elanikkonna poolt.

Mida see siis tähendab? Rohkem jälgimisühiskonda või rohkem musklit?

Mõlemat. Musklit tuleb rakendada koheselt, kui on indikatsioonid mingisugusest rahulolematusest. Ikkagi igasugused väljaastumised triigitakse koheselt siledaks.

Me ootasime sel talvel Venemaalt vähemalt kahte võimalikku sellist energiarelva kasutamist. Üks oli see, et ehk lastakse alla Narva veehoidla vesi ja teine oli Eesti jõuga desünkroniseerimine. Miks Venemaa kumbagi ei teinud?

Neid tööriistu hoitakse jätkuvalt tagataskus ja mõlema kasutamine on jätkuvalt võimalik.

Kes Nord Streami ära lõhkus?

Seda tuleb küsida riikide käest, kes viivad läbi vastavat juurdlust.

Kuivõrd tõenäoliseks välisluureamet peab, et Venemaa korraldab taolisi energiataristu vastaseid operatsioone või muid selliseid jõuoperatsioone Euroopa sees eesootaval aastal?

Venemaa jätkab kahtlemata kõikide võimaluste kasutamist ja strateegilist sabotaaži kui tööriista lääne suunal, kas lääne relvaabi katkestamiseks või häirimiseks. Sellised sammud on täiesti võimalikud.

Kas nüüd Ukraina sõjaperioodi jooksul sellist strateegilist sabotaaži Venemaa välisluureametile teadaolevalt kuskil Euroopas on kasutanud?

Hetkel ei ole mul sellist informatsiooni kohe käepärast, aga on täiesti võimalik, et sellised sammud on kellegi meelel.

Need korrad, kui Venemaa on mõne ebaõnnestunud operatsiooniga silma jäänud on ikkagi erandid? Palju rohkem võib olla neid, kus vahele ei jääda?

Kahtlemata on Venemaal spetsiaalselt välja õpetatud üksused, organisatsioonid, kelle põhieesmärk ongi tegeleda selliste tegevustega. Me oleme ju ka seda minevikus näinud. Samas mulle tundub, et ka Vene ohtu läänes võetakse tõsisemalt, vastavad vastuluureteenistused tegutsevad. Eks see ongi pidev võidujooks ja vastastikune toimetamine, et hoida asja kontrolli all.

Kuivõrd tõenäoliseks peate, et Hiina president Xi Jingping ründab oma selle ametiajal või siis järgmise ametiaja jooksul Taiwani?

Hiina oht Taiwani suunas lähiaastatel üha kasvab ja ründamine on täiesti võimalike variantide seas.