Kui sel aastal on riigieelarve eelnõu seletuskirja kohaselt välisluureameti eelarve 32,92 miljonit eurot, siis järgmiseks aastaks on planeeritud selle suuruseks 37,078 miljonit, mis tähendab 4,158 miljoni euro ehk 12,6 protsendi suurust kasvu.

Riigieelarve kaitseministeeriumi alla kuuluva programmi "Luure ja eelhoiatus", millest saab välisluureameti kõrval raha ka kaitseväe luurekeskus, kogumaht on järgmisel aastal 57,846 miljonit eurot, samas kui lõppeval aastal on selle maht 51,513 miljonit, ehk aastane kasv on 6,333 miljonit (12,3 protsenti).

Eelarve kasvu kommenteerinud kaitseministeeriumi pressiesindaja Roland Murof viitas praegusele julgeolekuolukorrale. "Luureinfo kogumise ja analüüsi ning sidepidamisvõime arendamine on eriti praeguses julgeolekuolukorras võtmetähtsusega, et tagada Eestile ja meie NATO liitlastele vajalik eelhoiatus reageerimiseks. Täpsemalt me teemat kommenteerida ei saa," ütles Murof.

Välisluureametit rahastatakse riigieelarve kahest programmist. Programmi "Sõjaline riigikaitse ja heidutus" eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Sellega on lisaks välisluureametile seotud ka kaitseministeerium, kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Kaitseliit ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum.

Programmi "Luure ja eelhoiatus" eesmärk on võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis ähvardavad Eestit ja teisi Balti riike. Selleks vajalikke tegevusi viivad läbi välisluureameti ja kaitseväe luurekeskus, aga selle täpsem kirjeldus ei ole riigieelarve seletuskirja kohaselt avalik.

Programmi "Luure ja eelhoiatus" maht 2022 aastal oli 50,893 miljonit eurot, 2021. aastal 57,664 ja 2020. aastal 53,407 miljonit eurot. Vahepealse kulude kasvu tingis välisluureametile uue hoone ehitamine.