Eestikeelsele õppele minek suurendab õpetajate vastuvõttu
Kiirendatud korras eestikeelsele õppele ülemineku soov toob kaasa vajaduse suurendada õpetajakoolitusse vastu võetavate tudengite arvu.
Haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov rääkis ERR-ile, et uuest õppeaastast peaks õpetajakoolitusse vastuvõtt suurenema 400 koha võrra. Õppekohti tekib juurde Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooli ja Narva kolledži õppekavadesse.
Rahaliselt läheb õppekohtade suurendamine maksma riigile suurusjärgus 8,5 miljonit eurot aastas.
Lisaks on mõtted tiirlemas stipendiumi loomise ümber, mis ehk aitaks tagada õppekohtade parema täituvuse.
Dubolazov ütles, et ka täna tegelikult ei ole täituvus see, mida ideaalis näha sooviks. "Selle jaoks on meil lisameetmena plaanis õppekohtade täitmiseks tudengitele hakata maksma ka igakuist stipendiumi. See on veel üks punkt, mis meil on lõplikult läbi rääkimat, jõuame see kuu ülikoolidega rahastuse kokkuleppeni loodetavasti," selgitas ta.
Kaks kolmandikku planeeritud lisakohtadest saab endale Tartu Ülikool.
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et praegusega võrreldes suurendavad planeeritavad lisaõppekohad vastuvõttu õpetajakoolitusse rohkem kui poole võrra:
"Väga suur hüpe. Jaotuvad ka muidugi 16 õppekava vahel need lisakohad nii Tartu kui Narva vahel. Võib-olla kõige suurema koormuse saavadki Narva õpetajakoolituse õppekavad, kus tuleb kindlasti avada lisarühmasid. Eks natukene on mure õppejõududega ka. Kõige suurem murekoht ikkagi ongi need loodus-täppisteaduste õpetajate didaktika kohad," selgitas Valk.
Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi rääkis, et pealinna tekib täiendavalt juurde ligi 180 kohta õpetajakoolitusse ja eripedagoogikasse. Viimastel aastatel kasvanud huvi õpetajaameti vastu aitab ehk suvise vastuvõtuga täita tudengitega ka need lisakohad.
"Kui ma vaatan viimased viis-kuus aastat andmeid tagasi, siis see avalduste arv on ju päris palju kasvanud, huvi õpetajaks saamise vastu on suur. Ta ei ole ühtlaselt suur kõikidel erialadel, mingitel erialadel nagu loodusteaduste õpetajad, füüsikaõpetajad, seal on see mure suurem, aga potentsiaal ja huvi inimeste poolt on täitsa olemas," lisas Klaasmägi.
Lisaks on ministeeriumiga Klaasmäe sõnul kokku lepitud, et Tallinna Ülikool hakkab täiendavalt pakkuma eesti keele kursusi. Need on mõeldud nii neile, kes planeerivad õpetajaks õppida, kui ka neile, kes on juba õpetaja erialale sisse astunud, aga ei räägi eesti keelt emakeelena.
Sarnased kokkulepped on ka Tartu Ülikoolil. "Üks nendest on Narva kolledži tudengitele, et nad saaksid kohustuslikult käia kaheks kuuks Tartus, et oleksid ka tõesti eestikeelses keskkonnas," selgitas Valk. "Teine on siis selline keelenõuande teenus tudengitele, et kirjalike tekstide kirjutamise oskust individuaalselt toetada."