Tallinna ja Rae valla piiril kulgev väike ringtee on tõsisemalt plaanis olnud viimased kümmekond aastat ja kuigi nüüd ollakse sellele lähemal kui kunagi varem, jääb projekt esialgu kohtuskäigu tõttu venima.

Nimelt on väikese ringtee projektlahendus küll sisuliselt valmis, kuid projekti aluseks olevad projekteerimistingimused on kahe puudutatud osapoolega jõudnud kohtusse, ütles ERR-ile transpordiameti pressiesindaja Erki Varma.

Üks kaebaja on ärikinnisvara arendus- ja haldusettevõte Mave Varahalduse OÜ, teine kaebaja on eraisik.

"Enne kohtuvaidluse lõppu ei saa öelda, et projekt on valmis. Peale kohtuotsuse tegemist lepitakse Tallinna väikese ringtee projekti koostööpartnerite vahel kokku jätkutegevused," lisas ta.

Väikese ringtee ehitusega soovitakse juhtida rohkem autoliiklust Tallinnast mööda ning muuta ummikutes Tartu maantee linnapoolset otsa liiklusohutumaks.

Ringtee ulatuks Smuuli tänavast Viljandi maanteeni, tegu on 2+2 maanteega, kuhu rajatakse ka jalg- ja jalgrattateed ning vajalikud sillad, viaduktid, bussipeatused, jalakäijate tunnelid ning tunnel lennuvälja alla.

Ringtee projektkiirus on 80 km/h, mis tähendab, et piirkiiruseks on enamjaolt 70 km/h, osal lõikudel, näiteks nendel, mis jäävad Tallinna piiresse, oleks piirkiirus 50 km/h. Eelprojekti järgi on Rae vallas ristmikest kaugemal asuvatel lõikudel lubatud liikumiskiirus 70 km/h, välja arvatud Tartu maantee-Kanarbiku tee lõigus, kus kiirusepiiranguks on 50 km/h.

Lennujaamast läbi viib tunnel

Kui algselt oli kaalumisel kaks varianti, kuidas väike ringtee Tallinna lennujaamast läbi viia, siis transpordiamet laitis ümbersõidu selle liigse pikkuse tõttu maha ning seega jäi ainukeseks võimaluseks rajada tunnel. Tunneli jaoks on praeguseks koostatud kaks varianti.

Esimene on pikem ja kõveram ning seal oleks võimalik kiiruspiirang 50 km/h; teine variant on lühem ja sirgem ning seal saaks lubada autodel sõita kuni 70 km/h. Eelistatud on teine variant.

Tunneli pikkuseks saab olema umbes kilomeeter. Võrdluseks: praegune Eesti pikim tunnel asub Tallinnas Järvevana teel ja selle pikkuseks on 320 meetrit.

2021. aasta kevadel prognoositi, et tunnel läheks maksma umbes 100 miljonit eurot. Varma ütles, et praegu on hinnang sama, kuid tõenäoliselt muutub.

"Hinnad on arvutatud 2021. aasta hindadega. Seoses sellega on tulevikus kindlasti vaja maksumust täpsustada. Lisaks võib tunneli maksumus muutuda seoses projektlahenduse täpsustumisega põhiprojekti käigus," lausus ta.

Tartu maantee ületamiseks jäi peale kallim variant

Väikese ringtee ristumiseks Tartu maanteega oli kaalumisel samuti kaks varianti. Peale jäi variant, kus rajatakse fooridega reguleeritud ringristmik ja Tartu maantee viiakse viaduktile. Jalakäijate liikumine lahendatakse kolmandal tasandil samuti fooridega reguleeritud ristmiku abil. Rae valla soovil lisati projekti Lepiku tee tunnel.

Teine, 4,2 miljoni euro võrra odavam variant oli vastupidine – väike ringtee, nii sõidukid kui ka jalakäijad ja jalgratturid, oleks viidud viaduktiga üle Tartu maantee.

Ringtee peab läbi minema ka Rae rabast ning seal on alternatiividena kaalutlemisel turba väljakaevamine ja seejärel täitematerjaliga täitmine või turba paika jätmine ja tsemendiga mass-stabiliseerimise kasutamine. Eelprojekti keskkonnamõju hindamises (KMH) eelistatakse selgelt turba väljakaevamist.

Ringtee läbiks Rae vallas Järveküla ja Peetri alevikku. Lähimad hooned ringteele asuksid 20 meetri kaugusel. Lähima 50 meetri tsoonis asub paarkümmend elumaja, kõik Järvekülas.

KMH-s märgitakse ka, et teeprojekti elluviimine eeldab maade võõrandamist ning tekivad ka konfliktid Tallinna linnas ja Rae vallas kehtestatud või koostamisel olevate detailplaneeringutega. 

Väikese ringtee projekti jaoks koostatud liiklusmudeli järgi oleks seal liikumissagedus aastal 2030, mil väike ringtee valmiks, 21 000 kuni 25 600 autot ööpäevas; aastal 2060 aga juba 32 500 kuni 40 500 autot.

Tallinna väikest ringteed kehtivas riigi teehoiukavas, mis kehtib aastani 2026, pole, mis tähendab, et rahastust riigi poolt praegu ette nähtud pole.