Tallinna väikesest ringteest, mis algab Tallinnas Smuuli teest, läbiks lennuvälja territooriumi, Peetri küla Rae vallas ja jõuaks taas Tallinna, on räägitud aastaid. Märtsi alguseks valmis keskkonnamõjude hindamise aruanne. Selle kinnitamiseni jõutakse alles mitme kuu pärast.

Asukoha valikul on lõplikult loobutud tee-ehitusest ümber lennuradade ja kaalumisel on kaks tunnelivarianti lennuradade alt. Sellise lahendusega olid nõus Tallinna linn, Rae vald ja lennujaam    

"Ringisõit mitu kilomeetrit on nii oluline mõju, et see projekt ei tasuks ennast sotsiaalmajanduslikult ära ja ei täidaks oma eesmärki. Me praegu koostame eelprojekti, mis valmib järgmise aasta alguseks," ütles transpordiameti Põhja strateegilise planeerimise juht Jaan Tarmak.

Ringtee märkmisväärseim objekt on lennuradade lõpuosas asuv 2+2 teega tunnel.  Ehitis sarnaneks Järvevana tee tunnelile, kuid kui see on 320 meetrit pikk, siis lennuvälja alla tuleks rajada umbes kilomeetrine tunnel.      

"Tänasel päeval nii pikka tunnelit, kui lennujaama alla oleks vaja rajada, Eestis ei ole. See oleks väljakutse ka opereerimise mõttes," lausus Tarmak.  

Tunnelit saab teha süvendades, mis tähendaks lennuraja ülesvõtmist ja seejärel taastamist, või  lennuraja alt käiku kaevates, mis oleks kallim. Nii või teisiti muutuks ehitusperioodiks lennurada lühemaks.

Tallinna lennujaama taristu arenduse valdkonna juht Tõnu Mühle nentis, et tunneli ehitus põhjustab ebamugavust.

"Hakkama ikka saame, kuid tegelikult tuleb üksjagu palju piiranguid. Ilmselt ei saa kõik lennukitüübid lennata, lennukid ei saa täiskoormusega lennata," ütles Mühle.

Ehituse tõttu lühendatud raja tingimustes on lennujaam töötanud varemgi, sest alles 2017. aastal valmis lennuradade pikendamine.

"Loomulikult oleks mõistlik ennem tunnel teha ja siis lennurada rekonstrueerida-pikendada, aga kahjuks tunneli projekt ja üldse kogu see ringtee projekt tol ajal polnud isegi alanud," lausus Mühle.  

Nüüd läheb kõik veel kallimaks, ütles Mühle. Hinnanguliselt läheks tunnel maksma 100 miljonit eurot ja oleks ringtee kõige kallim objekt. Kuidas seda rahastatakse ja millal see valmib, on täna vara öelda, ütles Jaan Tarmak. 

"Riigi teehoiukavas, mis on kuni aastani 2030, on see objekt sees, aga riigi teehoiukava on kahes osas. See objekt on praegu aastal 2025 pluss ja nelja aasta peale kirja pandud," lausus Tarmak.