Läti peab alanud aastat majanduse ümberkorraldamise aastaks
Lätis kasvas eelmisel aastal kaupade eksport ligi 30 protsenti, mis on viimase kümnendi suurim tõus, kuid väliskaubandusbilanss on siiski negatiivne, sest kaupu imporditi ligi 36 protsenti enam. Läti valitsus peab alanud aastat majanduse ümberkorraldamise aastaks ja eraldab investeerimisprojektidele 1,3 miljardit eurot.
21,3 miljardi euro eest eksporditud kaupa on Läti rahandusministeeriumi ekspertide hinnangul ajalooline tulemus, seda enam, et kriisiajal. Tõus kestis terve aasta ja peaaegu kõigis kaubagruppides.
Samas tuleb ekspordirekordit hinnates arvestada ka hinnatõusuga, mis muutis Lätist välja müüdud kauba väärtuse kõrgemaks. Ent kui hinnatõus maha arvata, jääb alles ligi üheksa, mitte 30 protsenti ekspordikasvu, kuid seegi on hea tulemus. Samas kasvas import veelgi enam ja 5,2 miljardit eurot on viimase 14 aasta Läti suurim väliskaubanduse defitsiit. Importi mõjutas enim gaasi, naftasaaduste ja elektri hind.
Aasta majandustulemusi analüüsides leitakse, et kriisid on muutnud Läti ettevõtteid tugevemaks.
Majanduse ümberstruktureerimine on aga uue koalitsiooni meelest riigi olulisemaid ülesandeid, hõlmates mitte ainult kaupadele suurema lisaväärtuse andmist ja Venemaa turu asemel uute väljundite otsimist, vaid ka näiteks haridust, teadust ja uurimistegevust. Kui siia lisada veel energiaprojektid, on nende valdkondade investeeringud ka parlamenti jõudnud eelarves üsna tuntavad.
"Vähemalt mina näen majanduse ümberkujundamist Läti teena heaoluühiskonda. Vajame maailmatsemel haridussüsteemi. Väikeriikidele on see väga tähtis. Soome on selle suutnud luua, Eesti on, usun, et meiegi saame hakkama. Haridussüsteem peab arvestama muutusi tööturul, et igal ajal oleks võimalik omandada uusi teadmisi ja oskusi. Ja loomulikult - meie jumal on eksport. Valitsus on valmis toetama kõiki, kes ekspordivad ja soovivad pürgida välisturule," rääkis Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.
Läti parlamendi üheks opositsiooniliidriks tõusnud endine oligarh Ainars Šlesers soovitab mõnd mõtet veel. "Ka pärast sõda, mis lõpeb Ukraina võiduga, jääme ikkagi Valgevene ja Venemaa naaberriigiks. Sellele peame mõtlema täna. Teame ka seda, et endiselt lahkuvad Lätist paljud, enamik neist majanduslikel põhjustel. Nad lahkuvad ja otsivad endale uue elukoha. Seetõttu Lätis elanike arv väheneb."
Maksud tänavu Lätis ei muutu, kuigi uus koalitsioon soovib need vähemalt korra oma võimul oleku ajal üle vaadata.
Toimetaja: Barbara Oja